k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



SEPTEMBER 2012

Tagasi uudiskirja juurde


Ministeerium plaanib keskkonnamõjude hindamise regulatsiooni põhjalikult muuta


Keskkonnaministeerium (KKM) on saatnud augusti lõpus kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse oluliselt muuta kehtivat keskkonnamõju hindamise süsteemi. Olulisemad muudatused puudutavad keskkonnamõju hindamise järelevalve kaotamist praegusel kujul, samuti keskkonnamõju hindamise kohustusega tegevuste loetelusid jm. Eelnõu on hetkel Eelnõude Infosüsteemis (EIS) avalikult välja pandud, kommentaare oodatakse sellele kuni 26. septembrini.

Muudatuste taustast

Keskkonnaministeerium alustas keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) süsteemi muutmise ettevalmistustega juba 2008. aastal, mil hakati koguma keskkonnamõju hindamisega seotud osapoolte seisukohti KMH/KSH süsteemi muutmise vajaduste osas. Selle tulemusena leiti, et KMH ja KSH menetluste juures esineb mitmeid printsipiaalseid probleeeme, mis ei taga nende efektiivset rakendumist ning et seetõttu ei täida kumbki protsess täiel määral oma põhilist eesmärki. Edasised süsteemi muutmise lähtekohad pandi paika 2010. a valminud dokumendis „Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete muutmise alused“.

Pärast 2010. aastat ei ole muudatuste kohta avalikult uut infot laekunud, ehkki ministeeriumis on käinud tõsine töö eelnõu lähtekohtade ja teksti ettevalmistamisega. Väärib märkimist, et  praegu avalikustatud eelnõu erineb 2010. aastal tutvustatud KMH/KSH süsteemi muutmise alustest nii mõneski olulises küsimuses. Alljärgnevalt on antud ülevaade eelnõus kavandatavatest olulistest muudatustest ning neid võimalusel ka kommenteeritud.

Muudatused mõjude hindamise järelevalve osas

Avalikustatud eelnõu kõige olulisemaks muudatuseks on KMH/KSH programmi ja aruande siduva heakskiitmise kaotamine. Vastavad menetlusetapid asendatakse edaspidi programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrolliga tegevusloa andja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja (nn otsustaja) poolt. Sellega püütakse lahendada otsustajate vähest osalust keskkonnamõjude hindamisel, kuivõrd mõjude hindamine peaks andma olulist sisendit lõpliku otsuse tegemisse. Lisaks leitakse, et Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ei pruugi olla pädevad hindama nt sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise piisavust.

KMH/KSH kvaliteedi tagamiseks on eelnõus kavandatud varasemast laialdasem asjassepuutuvate asutustega konsulteerimise nõue. Asjassepuutuvate asutustega tuleb konsulteerida nii kaalutlusotsuse korras mõjude algatamise, programmi kui aruande osas. Ideaalolukorras võiks see tõesti aidata kaasa mõjude hindamise kvaliteedi tõusule, kuna erinevad ametiasutused saavad vastavalt oma pädevusele juhtida tähelepanu erinevatele aspektidele.

KMH ja KSH hindamise kohustus

Seaduseelnõus pannakse ette muuta mitmes osas nimekirja tegevustest, mille läbiviimisel on mõjude hindamine kohustuslik. Muuhulgas soovitakse veekogude süvendamisel muuta mõjude hindamine kohustuslikuks alles vähemalt 10 000 m3 pinnase eemaldamisel (praegu 500 m3, v-a merepõhi, Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv), üle 1 ha suuruste veekogude rajamisel ning paisu vms rajatise ehitamisel, kui vee hoidmise või säilitamise eesmärgiks on hüdroenergia kasutamine.

Põhimõttelisema muudatusena käsitletaks kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut ning hoiuala  teatise kinnitamist „tegevusloana“, mille andmise käigus võib keskkonnamõjude hindamist läbi viia.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) kohustusega planeerimisdokumentide nimekirja plaanitakse eelnõuga samuti muuta. Kehtiva õiguse kohaselt on maakonna või üldplaneeringuna menetletavate teemaplaneeringute keskkonnamõjude hindamine alati kohustuslik. Eelnõu kohaselt seevastu tuleb teemaplaneeringute mõju hinnata vaid juhul, kui nende alusel kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Samuti kitsendataks senisega võrreldes KSH kohustust detailplaneeringute osas. Lisaks ka kehtivas õiguses sisalduvale kriteeriumile, et planeeringu alusel kavandatav tegevus peab olema olulise keskkonnamõjuga, peab planeeringuga kavandatama kas üldplaneeringu muutmist või viimane sootuks puuduma. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu mõjude hindamine vajalik olukorras, kus üldplaneeringu KSH on olnud kvaliteetne ja laiapõhjaline (KÕKi hinnangul võib aga probleem tekkida juhtudel, mil üldplaneeringu koostamiseks ei olegi KSH-d läbi viidud).

Eksperte puudutavad muudatused

Kõige olulisema muudatusena nõutaks eelnõu kohaselt keskkonnamõjusid hindavatelt ekspertidelt vähemalt magistrikraadi või sellele vastava haridustaseme omandamist. KMH ekspertide pädevuse määratlemiseks seni kasutusel olnud mõju- ja tegevusvaldkondade asemel nähakse eelnõu kohaselt edaspidi ette vaid mõjuvaldkondade kasutamist. Kaotatakse ka võimalus KMH litsentside peatamiseks – eelnõu kohaselt on tulevikus ette nähtud vaid litsentside kehtetuks tunnistamine (sellest võib loobuda juhul, kui rikkumine ei võinud mõjutada otsuse langetamist). Juhul, kui litsentsi kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli vale hinnangu andmine, ei ole isikul enam õigust litsentsi uuesti taotleda. Praktikas tähendab see, et vastavad isikud ei saa enam mõjude hindamise ekspertrühmi juhtida. Litsentsi kehtetuks tunnistamise korral peatub eksperdi õigus mõjusid hinnata erinevalt praegusest koheselt, st vajadusel tuleb ta pooleliolevas menetluses teise eksperdiga asendada.

Avalikkuse kaasamine ja teavitamine

Võrreldes kehtiva õigusega kitsendataks eelnõuga avalikkuse kaasamist keskkonnamõjude hindamise menetlusse. KMH või KSH programmi või aruande korduv avalikustamine juhul, kui see leitakse otsustaja poolt olevat puudustega, poleks eelnõu kohaselt pärast eksperdi poolt täienduste tegemist enam kohustuslik. Samuti tuleks strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest aktiivselt teavitada vaid konsultatsioonides osalenud asutusi ning välisriiki.

Planeerimismenetluse ja KSH ühendamine

Eelnõuga nähakse ette ka põhjalikud muudatused planeerimisseaduses, mis peaksid tagama planeerimismenetluse ja KSH menetluse ühendamise. Eelnõu kohaselt tuleks üheskoos menetleda (sh asutustega kooskõlastada ja avalikustada) planeeringu eskiislahendust ning KSH programmi ning hilisemas etapis planeeringulahendust ning KSH aruannet. Olulise muudatusena tuleb seetõttu avalikustada ka selliste detailplaneeringute eskiislahendus, mille suhtes viiakse läbi KSH.

KÕKi kommentaarid

Esmapilgul tundub eelnõu sisu hinnates, et olemasoleva KMH ja KSH järelevalve süsteemi ärakaotamisel ei pruugi KMH/KSH kvaliteet enam tagatud olla, mis oleks aga otseses vastuolus KMH/KSH süsteemi muutmisele algselt püstitatud eesmärgiga.

KÕKi hinnangul võivad otsustajad keskkonnamõju hindamise praktikas vahel olla tõepoolest liigselt passiivses rollis, ent see on tingitud pigem KOV-de vähesest haldussuutlikkusest kui KMH/KSH süsteemi probleemidest. Plaanitud muudatuste tulemusena ei pruugi halduskoormus tervikuna väheneda, vaid see liigub keskkonnaasutustelt kohalikele omavalitsustele, kusjuures viimastel on looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise osas oluliselt väiksem kompetents. Asjaomaste asutustega konsulteerimine on küll kasulik, ent nende seisukohad ei ole siduvad, ning ilmselt ei jõua Keskkonnaamet teostada konsulteerimise käigus kontrolli sedavõrd põhjalikult kui seda tehakse praegu KSH järelevalve raames.

2010. a kontseptsioonis pakuti järelevalve kaotamist kompenseerivate lahendustena välja pistelise kontrolli teostamine KMH/KSH aruannete kvaliteedi osas ning kaaluti ka KMH/KSH kompetentsikeskuse (mõju hindamise komisjoni) loomist. Eelnõusse ei ole need kvaliteedi tagamise meetmed aga jõudnud.

Et eelnõu on praegu veel avalikustamisel, võib siiski loota, et selle sisu arutelude käigus veel muutub – loodame selleks ka KÕKi poolt oma panuse anda.


Materjalid:

KeHJS muutmise seaduse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis

KMH/KSH süsteemi muutmise materjalid KKM kodulehel