Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee    

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon loobus keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi eelnõust

Euroopa Liidu Teatajas ilmus nimekiri eelnõudest, mille edasisest menetlemisest on Euroopa Komisjon on otsustanud loobuda, nende hulgas on ka keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi (nn Access to Justice direktiivi) eelnõu. Kirjutasime sellest plaanist ka läinud oktoobris, nüüd on avaldatud ka ametlik otsus. 

Keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi ideest ei loobutud täielikult - Komjson on ette valmistamas uut eelnõu

Kaebeõiguse direktiivi eelnõu on olnud menetluses juba alates aastast 2003, ent liikmesriigid ei ole seni selle toetamises üksmeelele jõudnud. Eelnõu peamiseks eesmärgiks oli ühtlustada kriteeriume, mille alusel on keskkonnaalaseid otsuseid võimalik vaidlustada. Rahvusvaheline Aarhusi konventsioon, mis on ka EL-s ratifitseeritud, annab keskkonnaasjades keskkonna-organisatsioonidele tavapärasest suurema kaebeõiguse. Direktiivi eelnõu pidi muuhulgas paika panema miinimumkriteeriumid, millele sellised organisatsioonid peaksid vastama. Eestis on sellised nõuded halduskohtumenetluse seadustikus (§ 292) juba kehtestatud, tulevikus reguleerib seda teemat keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Mitmes EL riigis on kaebeõigus keskkonnaasjades aga üsna piiratud ning uus direktiiv oleks olnud neis üldsuse jaoks teretulnud.

KÕKile teadaolevalt ei ole plaan kaebeõiguse reguleerimiseks siiski täielikult hüljatud, vaid Komisjoni ametnikud välja töötamas uut eelnõu. Täpsemad plaanid selguvad tõenäoliselt sügisel.

Ametlik teade EL Teatajas

Valitsusväliste organisatsioonide EEB ning Justice & Environment kriitiline hinnang olukorrale


EL üldkohus: EL institutsiooni otsuste vaidlustamiseks peab keskkonnaühendus olema tegutsenud kaks aastat (T-192/12)

EL üldkohus tegi 12. märtsil määruse, millega kinnitas nõuet, et EL institutsiooni otsuse vaidlustamiseks peab keskkonnaühendus olema tegutsenud vähemalt kaks aastat.

Vaidlusaluses asjas oli organisatsioon Pesticide Action Network (PAN) esitanud Euroopa Komisjonile vaide, et Komisjon muudaks oma määrust 1143/2011, millega lubati kasutada pestitsiidides ainet nimega prokloraas. Komisjon keeldus vaiet lahendamast, sest oli seisukohal, et määrust sellisel viisil vaidlustada ei saa – tegemist ei ole üksikotsusega. Samuti viitas Komisjon asjaolule, et PAN oli tegutsenud vähem kui kaks aastat. Võimaluse Komisjoni otsustele vaideid esitada annab EL määrus 1367/2006, mis näeb aga keskkonnaorganisatsioonide puhul ette, et kodanikuühendus peab olema vähemalt kaks aastat tegutsenud, et EL institutsiooni otsust vaidlustada (art 11(1)c)). PAN esitas Komisjoni keeldumisotsusele kaebuse kohtusse.

Kuigi PAN oli tegutsenud Ühendkuningriigis juba mitu aastat, oli vaide esitanud PANi Brüsseli haru, mis oli Komisjoni otsuse tegemise hetkeks tegutsenud alles poolteist aastat. Kohus leidis seetõttu, et PANi kaebus tuli jätta rahuldamata.

Allikas: ClientEarth’i uudiskiri (pdf, ingl k)


EL üldkohus: käimasolev siseriiklik kohtumenetlus võib olla teabe avalikustamisest keeldumise aluseks (T-603/11)

EL üldkohus tegi 27. märtsil määruse asjas nr T-603/11. Kaebaja, valitsusväline organisatsioon  Ecologistas en acción-CODA, taotles Euroopa Komisjonilt ligipääsu dokumentidele, mis puudutasid Granadillasse (Tenerife, Hispaania) sadama ehitamist. Dokumendid oli Komisjonile saatnud Hispaania valitsus, kes keeldus ligipääsuks nõusolekut andmast, mistõttu Komisjon dokumente välja ei andnud.

Kohus otsustas, et Komisjon ei olnud kohustatud põhjalikult kaaluma keeldumise aluseid, kuivõrd Hispaania valitsus oli oma keeldumist piisavalt motiveerinud. Kuna keeldumine näis piisavalt motiveeritud viitega käimasolevale kohtumenetlusele Hispaanias, ei olnud Komisjon kohustatud oma keeldumist ka täiendavalt motiveerima.

Kohus leidis samuti, et kaebaja huvi osaleda sadama ehitamise üle otsustamisel ei kujutanud endast ülimuslikku avalikku huvi, mille alusel teave tulnuks avalikustada.

Allikas­: ClientEarthi uudiskiri (ingl k, pdf)


Euroopa Kohus: kartellikokkulepetega seotud dokumentidele ligipääsu võib piirata (C-365/12 P)

Euroopa Kohus tegi 27. veebruaril otsuse asjas nr C-365/12P, millega tühistas Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse. Viimasega oli omakorda varasemalt tühistatud Euroopa Komisjoni otsus, millega keelduti väljastamast menetlusdokumente, mis olid seotud Komisjoni poolt ühe kartellikokkuleppe asjas tehtud otsusega. Dokumentidele juurdepääsu taotleja oli äriühing, keda kokkulepped mõjutasid.

Apellatsioonimenetluses oli keskseks küsimuseks see, kas Komisjonil oli õigus keelduda dokumentidele ligipääsu andmast üldisel eeldusel, ilma iga konkreetset dokumenti hindamata. Kohus leidis, et EL-i institutsioonidel on õigus keelduda dokumentidele ligipääsu andmast üldisel konfidentsiaalsuse eeldusel vastavalt EL määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EL institutsioonide dokumentidele juurdepääsu kohta)  artikli 4 lõigetele 2 ja 3. Viidatud sätted näevad ette, et juurdepääsu ei pea andma dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuve. Samuti võib piirata juurdepääsu dokumentidele, mille EL asutus on koostanud oma sisekasutuseks või mille asutus on saanud ning mis käsitleb küsimust, milles asutus ei ole veel otsust teinud, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt otsustamisprotsessi. Erandina võib dokumente väljastada juhul, kui nendele juurdepääsu tagamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Kohtuotsusest tuleneb, et Komisjon võib keelduda ligipääsu andmast dokumentide kogumile, mis puudutab kartellikokkulepete menetlust. Taotleja peab iga konkreetse soovitud dokumendi puhul konfidentsiaalsuse eelduse ümber lükkama. Lisaks leidis kohus, et ärihuvide kaitseks dokumentide juurdepääsu piirates tuleb määruse nr 1049/2001 tõlgendamisel arvestada ka konkurentsi käsitlevatest määrustest nr 1/2003 ja 773/2004 tulenevaid reegleid.

Kohtuotsusel on mõju ka keskkonnaasjadele. Esiteks kinnitas kohus, et EL asutuste poolt läbiviidavate rikkumismenetlustega seotud dokumentidele võib piirata juurdepääsu. Teiseks tuleneb lahendist, et määruse 1049/2001 art 4(2) ja (3) tõlgendamisel tuleb lähtuda ka muudest EL-i õigusaktide sätetest. Näiteks sisaldavad määrused kemikaalide (REACH, 1907/2006), pestitsiidide (1107/2009), biotsiidide (528/2012) ja GMO-de (1829/2003) kohta sätteid ärihuvide osas. Nende sätete muutmisel võib ärihuvide kaitse omandada hõlpsasti suurema kaalu kui dokumentide avalikustamine. Kuna keskkonnaasjades info kättesaadavusele kohalduv määrus 1367/2006 viitab info kättesaadavuse osas kohtuotsuses käsitletud määrusele 1049/2011, võib see tuua kaasa vastuolu Aarhusi konventsioonis sätestatud info kättesaadavuse nõuetega.

Allikas: ClientEarth uudiskiri (ingl k, pdf)

Euroopa Kohtu otsus asjas C-365/12P




KESKKONNAVASTUTUS

EL riigid andsid aru keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisest

Euroopa Komisjon on avalikustanud liikmesriikide raportid keskkonnavastutuse direktiivi rakenduspraktika kohta. Keskkonnavastutuse direktiiv näeb ette, et olulise keskkonnakahju tekitamist tuleb vältida ning kui kahju on tekkinud, tuleb see heastada mitte rahalise hüvitisega, vaid kahjustatud keskkonna parendamisega, näiteks kahjustatud looduslik elupaik taastada. Direktiiv võeti vastu 2004. aastal ja jõustus 2007. a aprillis, Eestis on see üle võetud keskkonnavastutuse seadusega.

Praktika on liikmesriikides väga erinev - Eestis seejuures on kahel korral tuvastatud keskkonnakahju keskkonnavastutuse reeglite tähenduses, kahel korral selle tekkimise oht

Liikmesriikide raportid näitavad, et EL riigid on lähenenud nõuetele väga erinevalt ning ka praktika on olnud väga erinev. Eesti on raporteerinud 16 algatatud menetlusest, millest kahel juhul tuvastati ka keskkonnale tekitatud kahju (neist üheks oli 2010. aasta detsembris toimunud Olerexi kütuseveoki avarii, kus valgus maha diiselkütus), kahel juhul kahju tekkimise oht. Soome on raporteerinud kahest juhtumist (looduslike elupaikade kahjustamine kaevandusettevõtte poolt Lapimaal ning Talvivaara kaevanduse veeõnnetus), Rootsi viiest juhtumist. Saksamaa on aga kirja pannud 60 juhtumit, milles keskkonnavastutuse nõudeid on rakendatud.

Üldjoontes on siiski selge, et algsed kahtlused, et direktiivi nõuded saavad kohalduma ainult väga üksikutel olulise kahju juhtudel (suurõnnetused ja avariid), on paika pidanud. Direktiivi ja vastava seaduse alusel ei käsitleta kahju tekkimisena väiksema mõjuga juhtumeid. Sellistel juhtumitel võib aga tekkida küsimus, kes ja kuidas neil puhkudel peaks vastutama. Euroopa Komisjon koostab omapoolse hinnangu direktiivi toimimisele eeldatavasti 2014. a lõpuks, siis hinnatakse ka direktiivi muutmise vajadust.

Liikmesriikide raportid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)

Andmed keskkonnavastutuse juhtumite kohta Eestis Keskkonnaameti veebilehel

Ülevaateartikkel keskkonnavastutuse nõuetest Bioneeris (juuli 2011)



ÖKOMÄRGIS

Euroopa Komisjoni otsus nr 2014/312, 28. mai 2014, millega kehtestatakse siseruumi- ning välisvärvidele ja -lakkidele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Komisjoni otsusega kehtestatakse uued nõuded värvidele ja lakkidele, millele soovitakse taotleda EL ökomärgist. Otsusega kaotavad kehtivuse varasemad otsused 2009/543/EÜ  ja 2009/544/EÜ, milles olid määratud sise- ja välisvärvide ökomärgise andmise kriteeriumid.

Euroopa Komisjoni otsus nr 2014/314, 28. mai 2014, millega kehtestatakse vesikütteseadmetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid

Komisjoni otsusega kehtestatakse ökomärgise kriteeriumid kütteseadmetele, milles kasutatakse soojuskandjana vett (nt eramajades asuvatele, küttekatlast ja radiaatoritest koosnevatele süsteemidele).



KESKKONNATASUD

Doktoritöö kohaselt on keskkonnatasude mõju tarbimisele väga väike

Säästva Eesti Instituudi vanemekspert H. Poltimäe kaitses hiljuti doktoritöö teemal „Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel“. Töö üheks peamiseks järelduseks oli, et mootorikütuse aktsiisi mõju tarbijate käitumisele on olnud väike. Olulisemateks tarbimise muutjateks on üldine majanduslik olukord ja töötuse määr.

Väitekirjas uuriti lisaks keskkonnatasude  poolt tarbijakäitumisele avaldatavale mõjule ka seda, kuidas mõjutavad maksud eri sissetulekuga elanikke. Uuringu kohaselt on kodude kütmiseks kasutatavate kütuste aktsiis olemusel regressiivne, st mõjutab enam madala sissetulekuga inimesi. Mootorikütuste aktsiis seevastu on oma otseste mõjude poolest progressiivne, mõjutades enam kõrge sissetulekuga inimesi. Samas näitavad andmed, et mootorikütuste näol ei ole tegemist n-ö klassikalise luksuskaubaga ,mille tarbimist oleks võimalik lihtsa vaevaga läbi maksude suunata.

Säästva Eesti Instituudi uudis koos intervjuuga

H. Poltimäe doktoritöö (ingl k, pdf)




KLIIMAMUUTUS

Bonni konverentsil arutati riikide panuseid kliimamuutuste vähendamiseks

4.-15. juunil leidsid Saksamaal Bonnis aset ÜRO kliimamuutuste alased läbirääkimised, mille raames toimusid ka ministrite arutelud. Läbirääkimised olid suunatud 2020. a järgset perioodi hõlmava ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimisele 2015. aastal. Samuti otsiti võimalusi, kuidas tõhustada juba enne 2020. aastat võetavaid Kyoto protokolli kohaseid rahvusvahelisi kliimameetmeid.

EL on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ületanud Kyoto protokollis seatud eesmärke

Euroopa Liit jagas ministrite kohtumisel oma edukaid kogemusi seoses heitkoguste vähendamisega ning esitas oma ideed tulevase ülemaailmse kokkuleppe väljatöötamise kohta. EL on perioodil 1990-2012 vähendanud oma heitkoguseid 19% võrra, mis on oluliselt enam, kui Kyoto protokoll ette nägi. EL hinnangul tuleb kliimamuutuste vastaseid meetmeid ka teistes riikides tõhustada, et ületada suur lõhe riikide kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise lubaduste ja heitkoguste vähendamise tegeliku vajaduse vahel. Hetkel väljakäidud lubadustest ei piisa, et tagada globaalse soojenemise jäämine alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga, mida peetakse „suhteliselt ohutuks“ temperatuurimuutuseks.

Bonni kohtumisel oli uue kliimakokkuleppe üle peetud arutelude üks eesmärk oli kokku leppida teabe osas, mida riigid peaksid esitama koos oma heitkoguste vähendamise ettepanekuga. Ühtsed põhimõtted on vajalikud selleks, et tagada riikide poolt väljapakutavate panuste arusaadavust ja neid hinnata. Lõpliku otsuseni selles küsimuses kavatsetakse jõuda käesoleva aasta detsembris, Limas. Kõik riigid on nõustunud esitama ettepaneku oma panuse kohta aegsasti enne 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat konverentsi.

Euroopa Komisjoni pressiteade

ÜRO kliimamuutuste sekretariaadi pressiteade


Riigikogu menetleb eelnõu, mis kohustab kütusetarnijaid biokütuseid turule laskma

Riigikogu võttis 2. juunil menetlusse vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu muutmise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ (nn taastuvenergia direktiiv), mis näeb ette meetmed biokütuse osakaalu suurendamiseks transpordis. Vastavalt taastuvenergia direktiivis sätestatule peab Eestis aastal 2020 transpordis kasutatavates kütustes olema taastuvenergia osakaaluks 10%. Biokütus on transpordis kasutatav kütus, mis on toodetud biomassist, nt põllumajanduses toodetud etanool või jäätmete lagunemisel saadud biogaas.

Tarnijad saavad valida, kas lisavad biokütused naftast toodetud kütustele või müüvad neid eraldi 

Eelnõuga plaanitakse sätestada vedelkütuse tarnijatele kohustus lubada transpordis kasutatav biokütus tarbimisse. Kohustuse täitmiseks saab tarnija valida, kas lisada minimaalselt nõutavast enam biokütust bensiinile või diislikütusele, arvestades vastavale kütusele kehtivaid standardeid või tarnida puhast biokütust. Vastav biokütus peab vastama välisõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele (sh olema vastaval viisil kasvatatud. Tarnijad peaksid eelnõu kohaselt uue kohustuse täitmise kohta esitama Keskkonnaametile kuu- ja aastaaruandeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kavas välja töötada riiklik aruandlussüsteem, ühe variandina juba toimiva kütuseseire andmebaasi juurde. Uue kohustuse täitmata jätmise eest võib eelnõu kohaselt tarnijaid trahvida kuni 32 000 euroga.

Eelnõu seletuskirja kohaselt saab taastuvenergia kasutamise suurendamisega transpordis vähendada transpordisektori sõltuvust imporditud naftast, ennetades ja vähendades probleeme varustuskindlusega ja muuta transpordisektori kütuseturgu keskkonnahoidlikumaks. Eelnõu koostajad märgivad ka, et uue kohustuse panemine tarnijale võib mõjutada kütuse hinda. Lisaks võib biokütuse kohustuse täitmine tähendada täiendavaid kulutusi tankimiskohtadele ja ka tarneahelate kohandamisele.

Muudatuste planeeritav jõustumisaeg on 2016. aasta algus.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel


Eesti saab kliimamuutustega kohanemise strateegia

Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) allkirjastasid aprilli alguses Euroopa Majanduspiirkonna toetuse projektilepingu, mille tulemusel valmib Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevuskava. Praeguseks on Euroopa Liidu 8 liikmesriiki kliimamuutustega kohanemise strateegiad juba vastu võtnud ja 15 liikmesriigil (sh Eesti) on olemas tegevusplaan strateegiate väljatöötamiseks.

Kohanemine tähendab eelkõige kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamist ja nii ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet.  kohanemise mehhanismid võivad olla n-ö kaitsvad või ärahoidvad – näiteks kindlustatakse ennast negatiivsete kliimamuutuste mõjude eest ka näiteks uusi võimalusi pakkuvad, mis kasutavad ära kiimamuutuste mõjudega kaasnevaid positiivseid efekte, nagu näiteks pikem taimekasvuperiood põhjapoolsetes piirkondades.

Kliimamuutuste strateegia eelnõu valmib 2016. aasta alguses ning selle koostamiseks kulub ligikaudu 1 miljon eurot. Strateegiat rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna keskkonnaprogrammi vahenditest ning see valmib nii EKUK-i  kui ka suvel toimuva avatud taotlusvooru projektide tulemusel. Kuna tegemist on keeruka ja mitmetahulise teemaga, kaasatakse projekti parima tulemuse saamiseks lisaks Eesti partneritele ka väliseksperte Norrast, kus kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevusplaan on olemas.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




ENERGEETIKA

EL määrus kohustab esitama kodumasinate energiamärgistuse ka internetimüügil

Euroopa Komisjon võttis 5. märtsil vastu määruse nr 518/2014, millega muudetakse energiamõjuga toodete (näiteks tolmuimejad, pesumasinad, lambid, kütte- ja kliimaseadmed jms) energia- ja muude ressursside tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses kohustuslikuks ka internetimüügil. Seni oli sätestatud, et kaugmüügi puhul tuleb energiamärgisel olev teave esitada teatavas järjekorras, kuid puudus märgise või tootekirjelduse lisamise nõue.

Edasimüüjatele pannakse internetis müües kohustus lisada tootele märgis ja tootekirjeldus. Selleks kohustatakse tarnijaid omakorda  tegema edasimüüjatele elektrooniliselt kättesaadavaks kõigi energiamõjuga toodete mudelite energiamärgise ja tootekirjelduse, nt veebisaidil, kus edasimüüjad saavad need alla laadida. Sätestatud on ka internetis kuvatava märgise ja tootekirjelduse esitamise viis.

Määruse nõuded aitavad kaugmüügist ostvatel lõppkasutajatel teha informeeritumaid ostuotsuseid. Energiamärgis ja tootekirjeldus tuleb elektrooniliselt kättesaadavaks teha üksnes uute (uue mudelitähisega), alates  1. jaanuarist 2015. a turule lastavate mudelite puhul.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 518/2014 (pdf)


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 548/2014, 21. mai 2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega

Uus määrus seab nõuded, millele peavad vastama kõik ELis turule lastavad uued elektritrafod. Nõuded rakenduvad kahes etapis (2015. a juulis leebemad, alates 2021. a rangemad nõuded) ja nende abil loodetakse aastaks 2020 ELis kokku säästa 16 TWh energiat (pool Taani riigis hetkel tarbitava elektrienergia kogusest).




VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnajuristid avaldasid puhta õhu käsiraamatu

Maikuus avaldas keskkonnaõigusega tegelev vabaühendus ClientEarth ingliskeelse puhta õhu käsiraamatu, mille eesmärgiks on pakkuda üksikisikutele, organisatsioonidele ja juristidele sirgjoonelisi, lihtsalt kasutatavaid juhiseid Euroopa Liidu õhukvaliteedi alasest seadusandlusest. Puhas õhk on eelduseks heale tervisele ja elementaarne inimlik vajadus, mistõttu on Euroopa Liidu õigus tunnustanud seda vajadust ning andnud sellele õigusliku kaitse läbi direktiivide ja kohtuotsuste. Uus juhis annab ülevaate Euroopa Liidu õigusaktide nõuetest koos praktiliste näpunäidetega, kuidas neid oma tervise kaitseks efektiivselt kasutada.

Puhta õhu käsiraamat (ingl k, pdf)




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: Natura hindamisel ei tohi hüvitusmeetmeid arvesse võtta (C-521/12)

Euroopa Kohus tegi 15. mail otsuse kohtuasjas C-521/12, milles lahendas Hollandi riiginõukogust (sealne kohus) tulnud küsimusi seoses EL loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 kohaldamisega.

Hollandi kohtuasjas oli vaidlusaluseks küsimuseks kiirtee A2 laiendamine, mis mõjutab lähedalasuvat Natura 2000 ala „Vlijmens Ven, Moerputten & Bossche Broek”. See ala oli kaitse alla võetud sinihelmikaniitude elupaigatüübi kaitsmiseks. Kiirtee laiendamise plaan oleks tähendanud ala veerežiimi muutumist, kuivamist ja hapestumist ning elupaiku kahjustanud. Hollandi vastutav ministeerium pidas seda siiski lubatavaks tingimusel, et veeolusid parandataks laiemal alal, mis võimaldaks sinihelmikaniitudel levida teises kohas, kusjuures suuremal territooriumil kui praegu. Ministeerium leidis, et sellisel viisil (uute sinihelmikaniitude rajamine) oleks elupaigatüübi kaitse-eesmärk tagatud.

Hüvitusmeetmeid võib kohtu hinnangul arvestada alles lõppotsuse tegemisel, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ning projekt on ülekaaluka avaliku huvi tõttu vajalik

Euroopa Kohus leidis aga, et ka selliste meetmete rakendamise korral kujutab kiirtee laiendamise plaan negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele. Natura alasid mõjutavate projektide puhul tuleb kõigepealt anda hinnang, kas projekt mõjutab ala negatiivselt, ning alles seejärel saab hakata kaaluma, kas projekti saab lubada (selleks peavad puuduma alternatiivsed lahendused, esinema ülekaalukas avalik huvi, ning tuleb rakendada hüvitusmeetmeid Natura 2000 võrgustiku kaitsmiseks). Algse hinnangu andmisel, kas projekt avaldab alale negatiivset mõju, ei saa aga võimalikke hüvitusmeetmeid arvesse võtta. Hinnang tuleb anda projekti kogu võimalikku mõju ning kohapealseid keskkonnatingimusi arvestades.

Euroopa Kohtu otsus võib olla oluline ka Eesti praktika kontekstis, kuivõrd samalaadsed küsimused tekivad tõenäoliselt ka Rail Balticu kavandamisel. Näiteks ei tohi Pärnu loodusala läbiva alternatiivi korral mõjude hindamisel arvestada võimalike hüvitusmeetmetega.

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-521/12




MULLAKAITSE

Euroopa Komisjon loobus mullakaitse direktiivi eelnõust

Euroopa Liidu Teatajas ilmunud nimekiri eelnõudest, mille edasisest menetlemisest on Euroopa Komisjon on otsustanud loobuda, hõlmab ka mulladirektiivi. Kirjutasime plaanidest läinud oktoobris ja selle aasta märtsis, nüüd on avaldatud ka ametlik otsus.

Mullastiku raamdirektiivi eelnõu on Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud 2006. aastal, ent seni ei ole suudetud liikmesriikidelt selle kehtestamiseks piisavalt toetust leida. Direktiivi eelnõu oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad kahjustatud pinnasega alad ning panevad paika eesmärgid ja meetmed nende kaitsmiseks. Samuti oleks liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade inventuur. Direktiivi vastu on seni olnud Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Ühendkuningriik.

Ametlik teade EL Teatajas




MAAPÕU

Euroopa Komisjon täiendas defitsiitsete toorainete nimekirja

Euroopa Komisjon kinnitas 26. mail uue defitsiitsete toorainete nimekirja. Kokku on nimekirjas 20 ainet või ainete gruppi. Esmakordselt kinnitati nimekiri 2011. aastal, nüüd lisandus sellesse kuus uut ainet, sh fosforiit. Varasemalt on nimekirjas muu hulgas berüllium, koobalt, volfram, fluoriit jt.

Nimekirja aluseks oleva analüüsi kohaselt loetakse tooraineid defitsiitseteks, kui nende varustuskindlus ei ole tagatud, peamiselt seetõttu, et suurem osa ülemaailmsest tootmisest on koondunud üksikutesse riikidesse. Tootmise koondumisega kaasnevad tihti ainete vähesed asendus- ja taaskasutusvõimalused. Defitsiitsuse hindamisel võetakse lisaks varustuskindlusele arvesse ka aine majanduslikku tähtsust.

Nimekirja peamine eesmärk on juhtida loetletud ainete defitsiitsusele tähelepanu ning soodustada defitsiitsete toormaterjalide tootmist ning uusi kaevandus- ja taaskasutustegevusi. Nimekiri on aluseks meetmete võtmisele nii liikmesriikide kui ka EL poolt. Näiteks on see argumendiks kaubanduslepete läbirääkimistel ning teadus- ja innovatsiooniprojektide algatamisel.

Euroopa Komisjoni memo (ingl k)




METSANDUS

Määruse eelnõu täpsustab uut metsateatiste menetlemise korda

11. juunil avalikustas keskkonnaminister eelnõu, mis täpsustaks metsateatiste menetlemise korda. Eelnõu on ajendatud metsaseaduse olulistest muutustest, mis võeti vastu eelmise aasta lõpus.

Olulisim muudatus puudutab metsateatiste esitamist elektroonilisel teel. Eelnõu näeb vastavalt metsaseaduse uuele redaktsioonile ette võimaluse esitada metsateatis otse metsaregistrisse ja asuda selle alusel raieid teostama. Eelduseks on, et metsa inventeerimise andmed on registrisse kantud ja vähemalt 30 päeva jooksul avalikustatud. Eelnõu täpsustab, et sellisel juhul tuleb iga kavandatud raie kohta esitada eraldi teatis. Esitatud teatiste suhtes teostaks elektrooniline register automaatkontrolli. Näiteks kontrolliks süsteem, kas mets on inventeerimisandmete kohaselt vastava raieliigi kasutamiseks piisavalt vana. Juhul, kui automaatkontroll tuvastab vastuolu õigusnormidega, tagastataks metsateatis. Vastuolude puudumise korral Keskkonnaamet täiendavat kontrolli enam läbi ei viiks vaid teatis kantaks otse registrisse.

Eelnõu näeb ette veel muidki halduskoormuse vähendamisele suunatud muudatusi, nt ei oleks Keskkonnaametil enam kohustust esitada metsateatise vastuvõtmise kohta selle esitajale tõend.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

Riigikogus jätkub korraldatud jäätmeveo muudatuste menetlus

Riigikogus läbis 11. juunil teise lugemise R. Vakra, I. Luigase, K. Laaneti ja L. Kaljuvee algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga plaanitakse kaotada jäätmeseaduse § 66 lg-s 11 ette nähtud võimalus jäätmeveo korraldamiseks selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing.  Seega sõlmiks muudatuste kohaselt edaspidi tarbijatega lepinguid vaid jäätmekäitlusettevõtted. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgiks eelkõige lõpptarbija õiguste kaitsmine. Mitmed kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud seevastu on muudatuste suhtes kriitilised. Eesti Linnade Liit on eelnõu kohta esitanud ka advokaadibüroo Sorainen koostatud hinnangu, mille kohaselt on jäätmeseaduse § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamine põhiseadusega vastuolus.

Eelnõu on omavalitsustes tekitanud pahameelt; Linnade Liidu poolt tellitud analüüsi kohaselt on see ka põhiseadusega vastuolus

Samuti näeb eelnõu ette, et kui kohaliku omavalitsuse üksused teevad korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seoses koostööd, siis moodustaksid nende haldusterritooriumid ühe veopiirkonna. Kolmandaks soovitakse eelnõuga anda kohalikele omavalitsustele võimalus vähendada jäätme-eeskirjaga olmejäätmete regulaarse äraveo sagedust tiheasustusalalt vähemalt ühele korrale 12 nädala jooksul (kehtivas seaduses kord 4 nädala jooksul). Eelduseks on, et elanikel on võimalik teostada biojäätmete käitlemist jäätmetekke kohas (jäätmeid kodus kompostida).

Eelnõu kohaselt jõustuksid muudatused 2014. a 1. oktoobril. Muudetavate sätete alusel enne seda kuupäeva sõlmitud jäätmeveo lepingud kehtiksid sõlmitud tingimustel kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel


Eelnõu selgitaks Tarbijakaitseameti volitusi korraldatud jäätmeveo valdkonnas

5. juunil esitasid viis Riigikogu liiget endise keskkonnakomisjoni esimehe Erki Noole eestvedamisel jäätmeseaduse (JäätS) muudatuse ettepaneku. Eelnõu kohaselt sätestataks JäätS-s selgelt, et Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise üle.

Eelnõu seletuskirja kohaselt teostab Tarbijakaitseamet praktikas järelevalvet korraldatud jäätmeveo teenuse üle juba käesoleval hetkel. Samas ei ole päris selge, millisest õigusaktist ameti volitused tulenevad (Õiguskantsler on 2007. a viidanud tarbijakaitseseaduse § 17 lg 2 p-le 6). Eelnõu esitajad leiavad, et senisest selgema volituse andmine Tarbijakaitseametile oleks kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust vähem riivavaks ja seetõttu kohasemaks alternatiiviks  Riigikogus hetkel menetletavale eelnõule 455 SE. Sellest muudatusettepanekust saate lähemalt lugeda 2013. a augustikuu uudiskirjast ja ka käesolevast uudiskirja numbrist.

Jäätmeseaduse muutmise eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




OHTLIKUD AINED

EL üldkohus: Saksamaa mänguasjade ohutusstandardid olid õigusvastased, kuna ei kaitsenud laste tervist EL nõuetest paremini (T 198/12)

EL üldkohus tegi 14. mail otsuse Saksamaa ja Euroopa Komisjoni vahelises vaidluses, mille sisuks olid Saksamaa poolt mänguasjade suhtes kohaldatavad ohtlike kemikaalide piirmäärad. Mänguasjades lubatud ohtlike ainete (arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda jms) piirmäärad on ELis alates 2009. a ühtlustatud direktiiviga 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta.  Kohtuvaidluse algatanud Saksamaa aga soovis säilitada siseriiklikud nõuded, mis erinesid direktiivis sätestatud nõuetest.

Saksamaa kaebus Euroopa Komisjoni vastu tugines eelkõige Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 114 lõikele 4, mis lubab liikmesriikidel pärast Euroopa Liidu õigust ühtlustavate meetmete (määruste, direktiivide) kehtestamist erandkorras jätkata siseriiklike normide rakendamist nt keskkonna või inimeste tervise tõhusamaks kaitseks. Euroopa Komisjon leidis Saksamaa norme analüüsides, et need ei olnud sisult inimeste tervist paremini kaitsvateks, mistõttu ei lubanud oma vaidlusaluse 2012. a otsusega neid edasi rakendada.

EL üldkohus leidis sarnaselt Euroopa Komisjonile, et antud juhul ei suutnud Saksamaa tõestada, et riigis enne uue mänguasjadirektiivi vastuvõtmist rakendatud nõuded ohtlike ainete sisaldusele aitaksid laste tervist kaitsta paremini kui direktiivi nõuded. Seetõttu ei olnud riigil ka õigust jätkata siseriiklike nõuete kohaldamist.

EL üldkohtu otsus asjas T-198/12

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)




KIIRGUS

Euroopa Liidu Nõukogu nõustus tuumaohutuse direktiivi muutmisega

11. juunil tutvus EL riikide alaliste esindajate komitee kokkuleppega, mille kohaselt muudetaks EL direktiivi 2009/71/EURATOM (nn tuumaohutuse direktiivi). Kokkuleppele direktiivi muudatuste eelnõu osas jõuti EL nõukogu juhtimisel tegutsevas tuumaküsimustega tegelevas töörühmas (WPAQ) 28. mail.

Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avalikkus saab tõhusalt osaleda tuumaseadmetega seotud otsuste tegemisel

Direktiivi muudatuste eesmärgiks on piirata võimalike tuumakatastroofide tagajärgi ning pöörata tähelepanu tervele tuumaseadmete elutsüklile - asukohale, disainile, ehitamisele, kasutusõiguste andmisele, kasutamisele ja kasutuse lõpetamisele, samuti valmisolekule eriolukordadeks ja reageerimisele kohapeal. Veel edendaks muudetud direktiiv tuumaohutuse küsimuste läbipaistvust. Täpsustatud on seda, millist tuumaohutuse alast infot tuleb avalikkusele jagada. Lisaks nõuab eelnõu, et liikmesriigid tagaksid avalikkusele tõhusad osalusvõimalused tuumaseadmetega seotud otsuste tegemisel (nt neile kasutusloa andmisel).

Samuti on eelnõu eesmärgiks tõhustada seiret ja kogemuste vahetamist, selleks näeb eelnõu ette tuumaseadmetele vastastikuste eksperthinnangute andmist. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegema ettevalmistusi, mis võimaldavad esimese korralise vastastikuse hindamisega 2017. a ning vähemalt iga kuue aasta tagant peale seda. Lisaks peavad liikmesriigid vähemalt iga kümne aasta tagant hindama oma siseriiklikku õigusraamistiku ja pädevaid asutusi, kaasates sellesse rahvusvahelisi hindajaid.

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriikidel on kolm aastat, et sisestada see riiklikku seadusandlusesse.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)




KALANDUS

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt ei ole kalurid enam kohustatud poolaastaks kehtestatud aastasaagi osa ammendumise tõttu püügi peatamisel mõrdu ja kastmõrdu veest välja võtma (samas peab püügiseadme sissepääs olema täielikult suetud või kaladel olema sellest tagatud vaba läbipääs).




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kärt Vaarmari osales Euroopa keskkonnajuristide kohtumisel

22. mail toimus Brüsselis Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) juristide töögrupi kohtumine, millel osales KÕKist Kärt Vaarmari. EEB on Euroopa keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab keskkonnakaitselist huvi EL institutsioonidega suheldes ja hoiab tihedalt silma peal Brüsselis kujundataval õigusloomel. Juristide töögrupp koguneb tavaliselt kaks korda aastas, et arutada aktuaalseid teemasid ja vahetada kogemusi.

Loe edasi »

KÕKi nõukogu kiitis heaks 2013. a majandusaasta aruande

8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul kiitis nõukogu heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2013. aasta kohta. Lisaks arutati KÕKi edasist tegevusplaani 2014. aastaks ning tehti kokkuvõtteid aasta ja uue strateegiaperioodi esimesest kvartalist. 

Loe edasi »