KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus: Euroopa Komisjon ei saa keelduda kõigi rikkumismenetlusega
seotud dokumentide avalikustamisest (C-612/13)
Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles
leidis, et Euroopa Komisjon ei saa alati keelduda nn rikkumismenetlusega seotud
dokumentide avalikustamisest. Kohtu hinnangul tuleks Euroopa Komisjonil
reeglina avalikustada dokumendid, mis koguti küll EL õigusaktide ülevõtmise
kontrollimise eesmärgil, ent mille põhjal ei ole algatatud ametlikku
rikkumismenetlust. Otsusega tühistati osaliselt EL Üldkohtu varasem otsus
T-111/11, mida tutvustasime 2013. a novembri
uudiskirjas.
Vaidlus sai alguse, kui Euroopa Komisjon keeldus
organisatsioonile Client Earth väljastamast analüüse, mis käsitlesid EL
õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide poolt. Euroopa Komisjon tugines EL
määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud erandile, mis lubab keelduda
dokumentide avalikustamisest, kui see võiks kahjustada erinevate uurimiste ja
kontrollimiste eesmärke. Komisjoni hinnangul oli dokumentide konfidentsiaalsena
säilitamine vajalik selleks, et tagada vastastikkuse usalduse õhkkond ja leida
rahumeelne, kohtuväline lahendus Komisjoni ja liikmesriikide vahel. EL Üldkohus
nõustus selle lähenemisega ja jättis Client Earth kaebuse täies mahus rahuldamata. Euroopa Kohus leidis, et avalikustada tuleb andmed, mille põhjal ei algatatud ametlikku rikkumismenetlust
Euroopa Kohus leidis sarnaselt EL Üldkohtule apellatsiooni
läbi vaadates, et pärast ametlikku rikkumismenetluse algust on Euroopa
Komisjonil õigus menetlusega seotud dokumente mitte avaldada. See on kohtu
hinnangul vajalik rikkumismenetluse kiireks ja edukaks lahendamiseks. Samas
leidis kohus, et juhul kui liikmesriigile ei saadeta märgukirja (nt sel
põhjusel, et liikmesriik on vahepealse aja jooksul EL õigusest tulenevad
kohustused täitnud), tuleks need reeglina avalikustada.
Client
Earth hinnangul on otsus siiski probleemne, kuna oluliste rikkumiste korral
ei ole avalikkusel võimalik tutvuda rikkumisega seotud infoga enne lõpliku
otsuse tegemist. See võib võtta mitu aastat; vahepealne infosulg vähendab aga oluliselt
liikmesriikide valitsuste vastutust oma kodanike ees.
Kohtuotsuse
tekst
Euroopa Kohus: EL asutuste dokumentide mitteavaldamine ekspertide
privaatsuse kaitseks peab olema hoolikalt põhjendatud (C-615/13 P)
Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles
leidis, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) eksis, kui keeldus avalikustamast
taimekaitsevahendite turule laskmise eel tehtud eksperthinnanguid viisil, mis
võimaldaks tuvastada, milliseid hinnanguid konkreetsed eksperdid andsid. Kohus
leidis, et antud juhul oli olemas vajadus andmete avaldamiseks ning EFSA väited
ekspertide huvide kahjustamisest olid üldsõnalised ja seega lubamatud. Otsusega
tühistati täielikult EL Üldkohtu varasem otsus T-214/11, mida tutvustasime 2013. a novembri
uudiskirjas. Kohus leidis, et üldsõnalised väited ekspertide eraelu ja isikupuutumatuse kaitsest ei saa õigustada andmete salastamist
Kohtuasja algatasid organisatsioonid Client Earth ja PAN
Europe, kui EFSA keeldus neile privaatsuse kaitse huvides avaldamast andmeid,
mis võimaldaksid tuvastada, millised hinnanguid olid konkreetsed ametivälised
eksperdid andnud taimekaitsevahendite turustamiseks loa andmise menetluses.
Organisatsioonid leidsid, et see on vajalik, et kontrollida kahtlusi, nagu oleks
EFSA väliste ekspertide valikul kallutatud (kaasatakse eelkõige ettevõtjatega
seotud eksperte) ning nende sekkumisel on oluline mõju lõplikele otsustele
taimekaitsevahendite lubatavuse üle. EL Üldkohus jättis kaebuse rahuldamata,
kuna leidis, et kaebajad ei põhjendanud piisavalt, miks on neil vaja andmetega
tutvuda. Vajadus andmetega tutvumiseks on esimene kriteerium, mis peab olema
täidetud andmete avaldamiseks.
Euroopa Kohus leidis seevastu, et ekspertide ja nende
hinnangute usaldusväärsuse kontrollimiseks oli andmete avaldamine vajalik.
Antud juhul oli see põhjendatud ka uuringuga, mis näitas väliste ekspertide valiku
kallutatust. Kohtu hinnangul oli täidetud ka teine kriteerium: polnud alust
arvata, et andmete avaldamine kahjustaks ekspertide õigustatud huve. Kohus
rõhutas, et EFSA väited võimalikust isikupuutumatuse ja eraelu puutumatuse
rikkumisest olid üldsõnalised ja seega lubamatud. Kuna andmete mitteavaldamise
aluseid (nt privaatsus) tuleb kohaldada kitsendavalt, tuleb EL
institutsioonidel näidata, et oht vastavate huvide kahjustamiseks on konkreetne
ja tegelik.
Kohtuotsuse
tekst
RUUMILINE PLANEERIMINE
Olulise
ruumilise mõjuga objektide nimekiri oleks ka uues määruses
ammendav
Juuni teises pooles saatis Siseministeerium
kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestataks nimekiri ehitistest,
mille asukohavalikuks tuleks koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering
(alternatiivselt saab selliste ehitiste asukoha valida üldplaneeringuga).
Nimekiri põhineb suures osas juba eelmisel aastal avaldatud eelnõul, mida
kajastasime 2014. a
juuli uudiskirjas, ent uues eelnõus on tehtud ka põhimõttelisi muudatusi.
Suurim põhimõtteline muudatus on, et uue eelnõu kohaselt
oleks olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekiri ammendav. Seega ei
saaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut algatada muude objektide suhtes,
millega kaasneb oluline ruumiline mõju uue planeerimisseaduse (PlanS) § 6 lg 13
tähenduses. Eelnõu seletuskirja kohaselt on selliste objektide puhul
planeeringu algatamine siiski võimalik – uue PlanS § 125 lg 1 p 3 näeb ette
võimaluse algatada olulise avaliku huviga rajatise rajamiseks detailplaneering.
KÕKi hinnangul on selline lähenemine sisuliselt vale. Juhtisime juba 2010.
a analüüsis tähelepanu, et olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja
kehtestamine ammendava nimekirjana ei ole õigustatud ega asjakohane.
Detailplaneering ei saa aga olemuslikult asendada kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringut, kuna selle koostamisel ei kaaluta alternatiivseid asukohti,
mis olulise ruumilise mõjuga ehitise puhul oleks vajalik.
Määruse
eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Riigikohus arutab uue planeerimisseaduse tehnovõrkude rahastamist
puudutavaid sätteid
Riigikohus on asunud hindama, kas uue planeerimisseaduse
(PlanS) sätted, mis puudutavad kohalike omavalitsuste poolt tehnorajatiste
ehitamist võivad olla põhiseadusega vastuolus. Sätete põhiseaduspärasuse kohta
esitas endapoolse arvamuse ka õiguskantsler.
Jõelähtme Vallavolikogu esitas 18. mail Riigikohtule
taotluse tunnistada PlanS § 131, § 133 ning § 140 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega
vastuolus olevaks ja kehtetuks või tunnistada põhiseadusevastaseks õigusaktide
andmata jätmine. Vaidlusalused sätted näevad planeeringu koostajale ette
kohustuse omal kulul välja ehitada ja tagada juurdepääs avalikuks kasutamiseks
ettenähtud teedele ja teistele tehnorajatistele. Uues PlanS ette nähtud
muudatused panevad valla hinnangul
kohalikule omavalitsusele suuremad kohustused, kui seda nägi ette varasema ehitusseaduse (EhS) §13
ja riivavad põhiseaduse
(PS) §154 lõikest 1 tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust piisavatele
rahalistele vahenditele. Samuti ei ole selge, kas planeeringute kohaste
tehnovõrkude ehitamise näol on tegemist riigi või kohaliku omavalitsuse
ülesannetega. Õiguskantsleri hinnangul ei ole vaidlustatud sätted põhiseadusega vastuolus, väidetava probleemi seaduse puudulikkuse osas saab tõlgendamise teel ületada
Riigikohus, olles
pädev sisuliselt taotlust läbi vaatama, otsustas oma määrusega hetkel mitte
peatada PlanS §131 lõigete 1 ja 3 kehtivust. Vaidlustatud sätete jõustumise
edasilükkamine seaks ohtu avaliku huvi, mis seisneb teede jm rajatiste
väljaehitamises. Kuna omavalitsusel puuduvad konkreetsed objektid, mis tõestaks
rahastusprobleemide olemasolu, ei saa sätete kehtivuse peatamist pidada
vajalikuks.
Riigikohus pöördus antud küsimuses õiguskantsleri poole, kes
leidis oma arvamuses, et kõnealused sätted ei ole taotluses toodud osas
põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tõi välja, et planeerimisseaduse
eesmärgiks on eeskätt reguleerida ruumilise planeerimise küsimusi ja tagada
detailplaneeringuala sihipärane kasutamine. Sellest tulenevalt ei saa pidada
PlanS põhiseadusega vastuolus olevaks selle tõttu, et ta ei hõlma kõiki
tehnovõrkude rahastamist puudutavaid küsimusi. Küsimuste korral tuleb
planeerimisseadust mõista ja tõlgendada koos teiste asjakohaste seadustega (nt
elektrituruseadus, maagaasiseadus, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadus).
Lõplikule otsusele kõnealuste sätete põhiseadusvastasuse
osas pole Riigikohus jõudnud.
Riigikohtu
määrus kohtuasjas 3-4-1-23-15
Õiguskantsleri
seisukoht
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Parlament kiitis heaks kokkuleppe, mis peaks stabiliseerima
CO2-kvootide hindu
Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid juuli alguses
ülekaalukalt heaks EL liikmesriikidega saavutatud kokkuleppe EL
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) nn turustabiilsuse reservi loomiseks. Reservi
loomise peamiseks põhjuseks on EL kasvuhoonegaaside heitkoguste turul tekkinud
olukord, kus pakkumisel olevate heitkoguste liiga suure hulga tõttu on nende
hind olnud viimastel aastatel väga madal. See omakorda ei ole andnud süsteemist
loodetud sissetulekuid, mida saaks kasutada kliimamuutuste vältimiseks ega
motiveerinud ettevõtjaid piisavalt heitkoguseid vähendama.
EL
otsuse eelnõu kohaselt loodavas süsteemis eemaldataks juhul, kui
heitkoguseid on turul liiga palju, osa neist automaatselt reservi. See aitaks
heitkoguste hinda säilitada või isegi tõsta. Vastupidisel juhul, kui turul
tekib heitkogustest oluline puudujääk, antaks reservist heitkoguseid kauplemise
süsteemi tagasi. See väldiks hindade järsku tõusu või isegi vähendaks seda.
Reservi lisataks ka kõik 900 miljonit heitkoguse ühikut, mis eemaldati HKS-st
eelmise aasta märtsis (vt selle kohta lähemalt uudiskirja uudisest).
Komisjoni esialgne ettepanek oli käivitada süsteem 2021.
aastast, kokkuleppe kohaselt peaks see aga käivituma juba 1. jaanuarist 2019.
a. EL Nõukogu peaks otsuse eelnõu heaks kiitma septembris toimuval kohtumisel.
Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k)
EL
otsuse eelnõu (ingl k, pdf)
Euroopa Komisjon avaldas EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise
süsteemi uue kauplemisperioodi reeglite ettepanekud
Juuli keskpaigas avaldas Euroopa Komisjon oma ettepaneku,
millised võiksid olla EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi
(HKS) reeglid pärast 2020. aastat, mil lõpeb praegune kauplemisperiood. Paljud
reeglid jääksid uue ettepaneku kohaselt samaks nagu seni, neist tähtsaimaks
võib pidada otsust jätkata paljudele tootmissektoritele tasuta heitekoguste
jagamist. Sarnaselt praegusele müüdaks perioodil 2021-2030 vaid 57%
heitkogustest oksjonitel, ülejäänud aga jagataks ettevõtetele tasuta, et
säilitada nende konkurentsivõimet ning välistada nn süsinikuleket (ettevõtete
kolimist kolmandatasse riikidesse, kus nad jätkavad saastamist). Uuel kauplemisperioodil eraldataks plaani kohaselt jätkuvalt väga suur hulk heitkoguseid ettevõtjatele tasuta
Olulisima muutusena väheneks 2021. aastast lubatud
heitkoguste koguarv 2,2% aastas, mis oleks senisest 1,74% võrra kiirem tempo. Heitkoguste koguarvu tempokam
vähendamine on vajalik selleks, et EL suudaks täita oma eesmärki – vähendada
kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 40% võrra võrreldes 1990. aastaga. Teise
muudatusena tahab Euroopa Komisjon suurendada kontrolli heitkogustest saadud
tulude kasutamise üle. Ettepaneku kohaselt loodaks 400 miljoni heitkoguse ühiku
müügi tuludest nn innovatsioonifond, millest rahastataks süsinikuheidet
vähendavaid projekte (tööstusettevõtete investeeringuid heite vähendamisse, taastuvenergia
arendamist jms). 2% heitkoguste (ca 300 milj heitkoguse ühikut) müügi tulust
kasutatakse nn moderniseerimisfondiks, millega rahastakse väiksemate
sissetulekutega liikmesriikide meetmeid (lõviosa, 43% sellest fondist läheks
Poolale).
Uue ettepaneku suhtes on kriitilised nii ettevõtjad kui
keskkonnaorganisatsioonid. Ettevõtjad leiavad , et heitkoguste ülempiiri
vähendamise kiirem tempo halvendab nende konkurentsivõimet ning võib kaasa tuua
tootmise Euroopast välja viimise. Keskkonnaorganisatsioonid on seevastu väga
kriitilised tasuta heitkoguste jagamise osas, leides et sel viisil subsideerib
Euroopa Komisjon asjatult ettevõtjaid ning jätab valitsused ilma vahenditest,
mis on vajalikud kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning muutustega kohanemiseks.
Euroopa
Komisjoni memo plaanitud muutuste kohta
EurActiv
portaali uudis (ingl k)
Business
Europe (ettevõtjate lobby-organisatsioon)
pressiteade (ingl k)
Keskkonnaorganisatsiooni
Carbon Market Watch pressiteade (ingl k)
Kohus: Holland peab CO2 heite taset
vähendama vähemalt 25%
Haagi ringkonnakohus otsustas
24.juunil, et Hollandi valitsus peab aastaks 2020 vähendama riigi
kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 25%. Valitsuse tegevuse vaidlustas kohtus
keskkonnaorganisatsioon Urgenda 886 riigi elaniku nimel. Organisatsioon märkis
oma hagis, et valitsus ei tee keskkonnaohutuse ja tervisliku elukeskkonna
tagamiseks piisavalt tõhusat tööd, rikkudes sellega inimõigusi.
Tegemist on esmakordse
juhtumiga, kus kohus on nõudnud valitsuselt kliimamuutust puudutavate meetmete
võtmist. Kohus märkis oma otsuses ära, et tulenevalt suurest kliimamuutuse
ohust, on riigil hoolsuskohustus kasutusele võtta meetmed, et seda vältida.
Hollandil on tulenevalt rahvusvahelisest kliimamuutuste konventsioonist
kohustus vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet. EL õiguse (otsuse nr 406/2009)
kohaselt peab Holland vähendama aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet 16%
võrreldes aastaga 2005. Kehtivate siseriiklike strateegiate kohaselt on
planeeritud heite vähendamine 17% võrra. Samas on rahvusvahelise teadlaste
paneeli hinnangul vaja aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 25-40%,
et hoida kliimasoojenemist alla 2°C (sellest suuremat temperatuuri muutmist
peetakse pöördumatult kahjulikuks).
Kohus leidis eeltoodu tõttu, et CO2 taseme
vähendamine vähemalt 25% on absoluutne miinimum, mida riik saab teha, et täita
oma kohustust kaitsta ja arendada elukeskkonda ja kohustas riiki vastavaid
meetmeid võtma. Kohus märkis lisaks, et kuna valitsusel on oma kohustuste
täitmisel teatav kaalutlusruum, ei ole kohtul õigust nõuda minimaalselt
vajalikust rangemate meetmete võtmist.
Valitsusel on võimalus kohtuotsus edasi
kaevata.
Portaali
EurActiv uudis kohtuotsuse kohta (ingl k)
Haagi ringkonnakohtuotsuse
tekst (ingl k)
ENERGEETIKA
Euroopa Komisjon kehtestas tööstuslikele külmutusseadmetele energiasäästlikkuse
nõuded
Juuli alguses avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa
Komisjoni kaks määrust, millega kehtestatakse uued nõuded tööstuslikele
külmutusseadmetele:
1)
Komisjoni
määrus 2015/1094 sätestab reeglid, mille alusel hakatakse uutele
tööstuslikele külmutusseadmetele lisama enerigamärgistust (sarnaselt
teleritele, ahjudele jpm elektriseadmetele);
2)
Komisjoni
määrus 2015/1095 sätestab ökodisaini nõuded ehk miinimumnõuded, millele EL
turule viidavad külmutusseadmed peavad vastama (nt energiatõhusus, kondensatsiooniseadmete
kasutustegur). Seejuures on määrusega antud tootjatele üleminekuajad, st
reeglid ei hakka kehtima koheselt.
Uute nõuete eesmärk on eelkõige energiasääst. Koos peaksid
kaks uut määrust andma aataks 2020. a täiendavad 6,3 TWh energiasäästu aastas
(võrdluseks, Eesti kogu elektritarbimine oli 2014. a ca 8,1 TWh).
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid
kokkuleppele keskmise võimsusega põletusseadmete õhusaastet piirava direktiivi
osas
Euroopa Parlament ja EL
liikmesriigid jõudsid juuni lõpus mitteametlikule kokkuleppele direktiivi osas,
millega sätestataks õhku saastavate ainete piirmäärad keskmise võimsusega
põletusseadmetele (võimsusega kuni 50 MW). Direktiiv oleks osa nn puhta õhu paketist,
mille eesmärgiks on parandada Euroopa õhukvaliteeti. Paketi teiseks peamiseks
osaks on direktiiv, mis muudaks teatud saasteainete (nt vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, metaani) suhtes
kehtestatud heitkoguste ülemmäärasid, mida liikmesriigid peavad järgima.
Uus direktiiv seaks piirmäärad keskkonnale
kahjulikele ainetele nagu vääveldioksiid, lämmastikoksiid ja peened tahked
osakesed (tolm). Limiidid hakkaksid kehtima suurema võimsusega seadmetele (5-50
MW) aastast 2025 ja väiksematele seadmetele (1-5 MW) aastast 2030. Direktiivi
jõustumisel tuleks olemasolevad põletusseadmed piirmääradega vastavusse viia
kaheaastase üleminekuaja jooksul. Üleminekuperioodi oleks võimalik pikendada
kuni aastani 2030 järgnevatel seadmetel: kaugküttesüsteemide seadmed, biomassi baasil
töötavad seadmed, eraldatud piirkonnas (nt saartel) asuvad seadmed ja riikliku
gaasi ülekandesüsteemi kuuluvad seadmed. Juba varasemalt kokku lepitule lisati direktiivi võimalus rakendada rangemaid meetmeid piirkondades, kus õhu kvaliteet ei vasta EL normidele
Lisaks varasemalt kokku lepitud nõuetele, mida
tutvustasime jaanuarikuu
uudiskirjas, on lisatud reeglid piirkondade kohta, mille õhukvaliteet ei
vasta EL standarditele. Liikmesriigid hindaks vastavate piirkondade seadmete
suhtes kehtivaid reegleid individuaalselt ning vajadusel kehtestataks ka
rangemad piirangud. Samuti hakataks seirama uut saasteainet, vingugaasi (CO),
mille piirnormide kehtestamise vajadust arutatakse tulevikus.
Kokkuleppe tekst esitatakse
järgmisena Euroopa Parlamendile hääletuseks esimesel lugemisel ja siis Euroopa
Nõukoguleõplikuks vastuvõtmiseks.
Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k)
Euroopa
Komisjoni pressiteade (ingl k)
Euroopa
Nõukogu pressiteade (ingl k)
Euroopa
Liidu Teatajas avaldatud direktiiviga kehtestatakse seniste ajutiste
hindamismeetodite asemel põhjalikud meetodid, millest lähtuvalt tuleks ette
valmistada ja kontrollida nn strateegilisi mürakaarte. Uued nõuded hakkavad
kehtima alates 31.12.2018.
Õiguskantsler: Tartu taksodele kehtestatud
heitenormide määrus on põhiseadusega kooskõlas
1. oktoobril jõustub Tartu Linnavolikogu määrus
nr 84 „Nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele ja taksoveoteenuste
hinnakirjale“. Määrusega nõutakse muuhulgas, et Tartus kasutatavad taksod
peavad vastama nn Euro 5 heitenõuetele. Euro 5 nõuded on kehtestatud EL
määrusega (EÜ) nr 715/2007, mis jõustus alates 1.septembrist 2009. a.
Nõuetega on seatud piirangud uute sõiduautode ja kergveokite heitkogustele nt
lämmastikoksiidide ja vingugaasi osas.
Tartu taksojuhid pöördusid
õiguskantsleri poole, et viimane hindaks, kas plaanitav heitmenorm on kooskõlas
põhiseadusega. Probleem seisneb selles, et taksoveo määruse järgimiseks tuleb
mõnedel taksojuhtidel võtta kasutusele uued, heitmenormidele vastavad taksod.
See omakorda piirab põhiseaduse
§-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Jõustuv määrus ei nõua samas
taksojuhtidelt koheselt heitenormile vastava sõiduki kasutusele võtmist, vaid
näeb selleks ette nn üleminekuaja. Enne 1. oktoobrit välja antud sõidukikaardid
jäävad kehtima sõltumata uutest nõuetest ning annavad taksojuhtidele võimaluse
oma seniste sõidukitega teenindamist jätkata ka pärast määruse jõustumist, kuid
mitte kauem kui 1. oktoobrini 2018. a.
Õiguskantsler leidis esmalt, et
1. oktoobrist jõustuv uus
ühistranspordiseadus annab kohalikele omavalitsusele volituse kehtestada
taksodele ka keskkonnanõudeid. Võttes arvesse üleminekuaega ja kohaliku
omavalitsuse kaalutlusõigust, leidis õiguskantsler, et taksoveo määruses
sätestatud tingimus kasutada Euro 5 normidele vastavaid taksosid ei ole
põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsleri
seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta
LOODUSKAITSE
Looduskaitseseaduse plaanitavad muudatused muudaks vanad kaitse-eeskirjad tähtajatult
kehtivaks
Keskkonnaminsteerium avalikustas juuli alguses looduskaitseseaduse
muudatuste eelnõu. Eelnõuga viidaks Eesti õigus kooskõlla EL võõrliikide
piiramise määrusega (1143/2014),
mida kajastasime lähemalt 2014. a märtsi
uudiskirjas. Samuti kaotataks enne looduskaitseseaduse jõustumist ( 10. mai
2004. a) kehtestatud kaitstavate objektide kaitse-eeskirjade kehtivuse tähtaeg.
Võõrliikide osas on kehtivas looduskaitseseaduses juba
sätestatud siseriiklikud piirangud. Neile lisandusid selle aasta algusest
EL-tasandi piirangud invasiivsete võõrliigi elusate isendite sisseveoks jm
toiminguteks. Selleks, et EL määrust saaks Eestis täies mahus rakendada,
lisataks eelnõuga looduskaitseseadusesse viide, et määruses sätestatud keeldude
eest võib ka Eesti õiguses karistusi määrata. Samuti määrataks kindlaks määrust
rakendav asutus, kelleks on Keskkonnaamet.
Olulisem muudatus puudutab vanade (enne 10. maid 2004. a
kehtestatud) kaitsealade ja üksikobjektide kaitse-eeskirjade uuendamise
kohustust. Kehtivate reeglite järgi oleksid sellised kaitse-eeskirjad kehtivad
vaid kuni 1. maini 2016. a, st need tuleks enne seda kuupäeva uuendada.
Seletuskirja kohaselt on hetkel veel uuendamata ca 190 kaitse-eeskirja ning
neid kõiki ei ole võimalik määratud kuupäevaks uuendada. Selle tagajärjel on
reaalne oht, et 58 kaitseala väärtused võivad hävida (võrdluseks: Eestis on
kokku ca 400 kaitseala). Selle vältimiseks muudakski eelnõu vanad
kaitse-eeskirjad tähtajatult kehtivaks.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
VESI
Euroopa Kohus: liikmesriikide asutused ei või lubada projekte, mis
ohustavad veekogu seisundit (C-461/13)
Euroopa Kohus tegi 1. juulil murrangulise otsuse, milles
leidis, et EL vee raamdirektiivis (2000/60/EÜ) sätestatud veekogu seisundi
parandamise eesmärke tuleb muuhulgas arvestada üksikute lubade jm otsuste
tegemisel. Otsuse kohaselt tuleb lubavast otsusest keelduda, kui tegevusega
kaasneks vähemalt ühe vee kvaliteedielemendi halvenemine klassi võrra allapoole
või madalaima klassi korral igasugune halvenemine.
Euroopa Kohtu poole pöördus antud küsimuses tõlgenduse
saamiseks Saksamaa kõrgeim halduskohus (liidu halduskohus). Põhikohtuasjas oli
keskkonnaorganisatsioon Bund für Umwelt und Naturschutz vaidlustanud
siseriiklike asutuste load süvendada Weseri jõge. Organisatsioon leidis, et
kaasnev jõe seisundi halvenemine on muhuhulgas vastuolus EL vee raamdirektiivi
nõuetega. Veekogu seisundi halvenemiseks tuleb pidada juba olukorda, kus klassi võrra halveneb üks vee kvaliteedielement, isegi kui sellega ei kaasne veekogu kui terviku seisundiklassi halvenemist
Euroopa Kohus leidis esmalt, et veekogude seisundi
parandamise kohustus, mis tuleneb vee raamdirektiivist, ei piirdu vaid
programmide koostamise ja meetmete kavandamisega. Liikmesriikide asutused
peavad ka konkreetsete projektide lubamisel hindama nende mõju veekogudele ning
reeglina mitte lubama projekte, mis halvendavad pinnaveekogu seisundit või võivad
ohustada direktiivis seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud ajal. Pinnaveekogu
seisundi halvenemine leiab aset, kui tegevusega kaasneb vähemalt ühe vee
kvaliteedielemendi halvenemine klassi võrra allapoole, isegi kui veekogu kui
terviku seisundiklass ei halvene.
Kohtuotsusel on oluline tähendus ka Eestile – meilgi tuleks
otsuse kohaselt tulevikus lubade ja planeeringute andmisel veenduda, et lubatav
tegevus ei ohusta veekogude seisundit või ei halvenda vee raamdirektiivi nõuete
saavutamist.
Kohtuotsuse
tekst
Riigi Teatajas avaldatud veeseaduse muudatused lisavad
veeseadusesse sätted, mis reguleerivad merestrateegia koostamist.
MAAPÕU
Keskkonnaministeerium avalikustas uue maapõueseaduse eelnõu
Keskkonnaministeerium avalikustas juuni keskpaigas maapõueseaduse
uue tervikteksti eelnõu. Uus eelnõu oleks osaks keskkonnaõiguse
kodifitseerimisest, seega on üheks eesmärgiks tagada kooskõla
keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Lisasks sellele on ette nähtud aga ka
hulk sisulisi muudatusi. Muuhulgas muudetaks asutuste volitusi, lõpetatakse
maardlate jagamine riiklikeks ja kohalikeks, karmistataks reegleid nn
„tiik-kaevanduste” vältimiseks ja palju muud.
Uue seaduse kohaselt kaotataks maardlate jaotamine
riiklikeks ja kohalikeks. Sellega kaasnevalt oleks Keskkonnaamet tulevikus
kõigi kaevandamislubade andjaks ning muudetaks keskkonnatasude kohalikele
omavalitsustele laekumise korda. Selleks, et vältida olukorda, kus tiikide
rajamise ettekäändel rajatakse tegelikult karjääre, näeks uus seadus
Keskkonnaametile senisest laiemad volitused keelata ehitamisel tekkinud kaevise
võõrandamine.
Uus seadus piiraks jätkuvalt oluliselt maardlatel muu püsiva
tegevuse elluviimist, eelkõige ehitustegevust. Uue võimalusena nähakse ette
avalikes huvides oleva tehnorajatise (raudtee, maantee, elektriliin) rajamine,
kui seda pole võimalik mujale rajada. Olulise muudatusena nähaks veel ette, et
põlevkivi aastane kaevandamismäär (praegu 20 milj tonni aastas) ei oleks enam
kindlaks määratud Riigikogu poolt seaduses, vaid Vabariigi Valitsuse poolt
määrusega. Valitsusel tuleks kaevandamismäär ka iga viie aasta tagant üle
vaadata.
Eelnõu kohta oodati kommentaare 17. juulini, teiste seas
esitas oma seisukohad
ka Keskkonnaõiguse Keskus.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
OHTLIKUD AINED
Uus kemikaaliseadus tooks uusi
kohustusi suurõnnetuse ohuga ja lõhkeaineid käitlevatele ettevõtjatele
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
esitas 15. juulil Vabariigi Valitsusele uue kemikaaliseaduse eelnõu. Uue eelnõu
koostamine oli vajalik, kuna kehtivatesse reeglitesse tuli teha sisulisi
muudatusi seoses EL direktiiviga 2012/18/EL
(nn Seveso III direktiiv) ning juba jõus oleva EL määrusega 98/2013/EL
(mille eesmärk on võidelda terrorismiga piirates lõhkematerjalide
kättesaadavust avalikkusele). Uus kemikaaliseaduse terviktekst sai välja
töötatud muudatuse suure mahu tõttu ja soovist parandada korduvalt muudetud ning
hetkel raskestiloetava seaduse kvaliteeti. Eelnõus kavandatud muudatused
mõjutavad eelkõige suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes käitlevad
tooteid, mida saab kasutada lõhkeainete valmistamiseks. Eelnõu tooks kaasa neli
suuremat muudatust: 1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtjatele seataks uus
kohustus – korraldada vähemalt kolme aasta jooksul õppus, mille eesmärk on
hinnata ohutuse tagamise abinõusid ja nende asjakohasust. 2) Päästeamet peaks hakkama koostama
ettevõtteväliseid hädaolukorraks valmisoleku plaane ning hindama ka
hädaolukorra riskianalüüse koostades doominoefekte. Eesmärgiks oleks suurendada
ohutust ja parandada valmisolekut õnnetuse korral. 3) Terrorismi tõkestamiseks piirataks teatud ainete
ja neid sisaldavate toodete kättesaadavust avalikkusele. 4) Teatud lõhkeainete lähteainete või neid
sisaldavate toodete hulgimüüjad peaksid esitama sellekohase majandustegevuse
teate ning kasutama üksnes sularahata arveldust. Muudatustega korrigeeritakse ka
mõistesüsteemi asendades läbivalt sõna „vara“ sõnaga „asi“. Termin „vara“ on
seaduse tegelikku eesmärki arvestades liiga lai, hõlmates ka isikule kuuluvaid
rahaliselt hinnatavaid õigusi, mis ei kuulu kemikaaliseaduse huvisfääri.
Seadus on kavandatud jõustuma
1.detsembril.
Materjalid Eelnõude
Infosüsteemis
KIIRGUS
Uue kiirgusseaduse eelnõu võimaldaks anda lihtsamaid kiirguslubasid
tähtajatult
Juuli keskpaigas avalikustas Keskkonnaministeerium uue
kiirgusseaduse eelnõu. Eelnõu koostamise üheks põhiajendiks oli keskkonnaõiguse
kodifitseerimine – uus seadus peaks viima kiirgusvaldkonna reeglid kooskõlla
keskkonnaseadustiku üldosa mõistete,
põhimõtte jt reeglitega.
Olulisim sisuline uuendus puudutab kiirgustegevuslubasid.
Kehtiva õiguse järgi saab neid lube anda kuni viieks aastaks. Uues eelnõu
kohaselt aga saaks väikese ohuga tegevusteks anda loa ka tähtajatult.
Seletuskirja kohaselt on praktikas ligi 70% kiirgustegevuslubadest antud
hambaröntgenseadmete kasutamiseks, millest lähtuv oht on väike. Tähtajatute
lubade andmine võimaldaks seletuskirja kohaselt hoida kokku halduskoormust ja
keskenduda enam neile kiirgusallikatele, millest lähtub suurem oht.
Eelnõuga täpsustataks ka paljusid muid sätteid, sh reegleid
tegutsemiseks kiirgusavariide puhul.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
KALANDUS
Juulist jõustusid uue kalapüügiseaduse rakendusaktid
1. juulist, koos uue kalapüügiseadusega jõustusid ka kolm
selle rakendamiseks vajalikku uut määrust:
1)
Vabariigi Valitsuse määrus
kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise kohta. Varasemas
samateemalises määruses sätestatud reeglitele lisati täiesti uuena reeglid
veetaimedele tekitatud kahju kohta.
2)
Keskkonnaministri määrus
harrastuskalapüügi reeglite kohta. Eelkõige on muudatused seotud
võimalusega taotleda kalastuskaarti elektroonilise kanali kaudu. Harrastuspüügi
määrad ei muutu.
3)
Keskkonnaministri määrus
kalade või kalamarja asustamise kohta. Lisaks tehnilistele korrektuuridele
ei nõuta uue määruse kohaselt kala asustamise taotlemisel enam ekspertiisi
liigi sobivuse kohta ega määrata seire teostajat.
JAHINDUS
Riigi Teatajas avaldatud määrus lubab alates 15. juulist
teha suuruluki laskekatseid ka ainult seisvale märgile. Sellisel viisil
laskekatse sooritanud jahimehed ei tohi samas relva kasutada ajujahil. Muudatus
tehti Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕKi juhised selgitavad 1. juulist jõustunud planeerimisseadust
1. juulist jõustunud uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas Keskkonnaõiguse Keskus veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustunud muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites.
Loe edasi »
|
