Näpunäiteid seisukohtade koostamiseks

Seisukohtade koostamisel ja esitamisel on mõistlik järgida mõningaid lihtsaid põhimõtteid, mis aitavad tagada nende suurema kaalukuse otsusetegija silmis:

  1. Esita olulisemad seisukohad kirjalikult. Kirjalikele seisukohtadele on otsusetegija kohustatud kirjalikult vastama, mistõttu on vastus tõenäoliselt läbimõeldum. Mõtete kirja panemine aitab pikkade menetluste korral hiljem ka kiirelt meelde tuletada, mida teema kohta juba öelnud oled.
  2. Kui soovid esitada vastuväidet, siis ära vormista seda küsimusena. Praktikas kiputakse sageli esitama vastuväiteid retooriliste küsimustena, nt „Kas objekti rajamisel on arvestatud kohalike inimeste arvamusega?“ või „Kuidas on võimalik, et lubatakse seadust rikkuvat tegevust?“, millele vastamisel on otsustajal lihtne sisulisest vastusest hoiduda. Küsimusi esita teemade kohta, mille osas tõesti soovid lisainfot saada.
  3. Otsustegija jaoks on mõjusamad argumenteeritud seisukohad. Argumendina võid esitada sinu seisukohta toetavaid lähemaid selgitusi või asjatundja arvamusi. Seisukoha põhjuste väljatoomine annab ka teistele osapooltele võimaluse teha kompromissiettepanekuid.
  4. Võimalusel esita oma mõtted väheemotsionaalselt ja viisakalt. Kaalutletud ja ratsionaalsel arutlusel põhinevat seisukohta on raskem ümber lükata kui emotsionaalset ja liialdustesse kalduvat arvamust. Ründava tooni kasutamine toob seevastu kaasa negatiivse kaitsehoiaku võtmise otsusetegija poolt.
  5. Ettepanekuid on hea teemade kaupa lõikudesse või alapunktidesse struktureerida. Pikematel tekstiosadel võiks olla ka kokkuvõtlikud alapealkirjad. Võimalusel kasuta lühikesi ning selgeid lauseid.
  6. Võimalusel esita oma seisukoha lõpus konkreetne ettepanek. See muudab seisukoha konstruktiivsemaks ning sunnib otsusetegijat vastava soovi korral hoolikalt põhjendama, miks ta seda arvesse ei võta. Ka vastuväite võib edukalt sõnastada ettepanekuna (nt „palume planeeringut praegusel kujul mitte kehtestada“).
  7. Kohalike elanike ühise seisukoha esitamisel peaksid selle allkirjastama kõik sellega ühineda soovijad. Õiguslikust vaatenurgast ei ole nt külavanemal volitust kõigi külaelanike nimel seisukohti esitada. 
  8. Laialdasem allkirjade kogumine seisukoha toetuseks ei ole enamasti hädavajalik, kuigi see annab otsusetegijale märku, et tegemist on laialdast vastukaja leidva teemaga (vt selles osas selgitusi teema "Millal koguda allkirju" alt).
<Tagasi sisukorda