Terviklik kliimaseadus on vajalik õigusselguse loomiseks. Selguse puudumist kliimavaldkonnas on ette heitnud ka ettevõtjad, kellel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ja investeeringuid. Praegu ei ole Eesti õigusaktides paika pandud ei põhimõtteid ega vahe-eesmärke kliimaneutraalsuseni jõudmiseks, mistõttu kliimapoliitika kujundamine ja elluviimine sõltub päevapoliitika tõmbetuultest.
“Kliimaalaste normide killustamine ja nende lükkamine üksnes eriseadustesse õigusselgust kaasa ei tooks. Kui olulisi põhimõtteid ja kohustusi peaks mööda paljusid erinevaid seadusi taga otsima, lisaks see koormust nii ettevõtjatele, üksikisikutele kui ametnikele ega aitaks bürokraatia vähendamise soovile sugugi kaasa. Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärgid ja nende jõustamise raamistik on vaja kehtestada tervikuna ühes seaduses, kuna üksnes tervikpildi põhjal on võimalik aru saada, kas seatud eesmärgid võimaldavad meil 2050. aastaks kasvuhoonegaasid nulli viia, nagu oleme kokku leppinud.” sõnas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.
“Eraldiseisev laiapõhjaline kliimaseadus aitaks ka avalikkuse jaoks Eesti kliimapoliitika hoomatavamaks ja arusaadavamaks muuta. Eelnõus olevad põhimõtted, nagu näiteks õiglane üleminek, teaduspõhisus ja kasvuhoonegaaside lekke vältimine, on mõjusaks kliimapoliitikaks ja inimeste kaitseks hädavajalikud. Tervikliku kliimaseaduseta jääks Eesti kliimapoliitika nõrgaks ning seaks ohtu nii keskkonna kui ka majanduse pikaajalise kestmise,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Eraldiseisev kliimaseadus on olemas mitmes Eestile sarnase õigussüsteemiga riigis, näiteks Saksamaal, Austrias, Iirimaal, Rootsis ja Soomes. Eraldiseisva kliimaseaduse eeliseid käsitleb ka Keskkonnaõiguse Keskuse 2023. aastal avaldatud põhjalik analüüs Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest.
Vaata lisaks:
Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus”: kliimaseadus.ee/uudised/eesti-kliimaseaduse-analuus