Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Eesti asus toetama EL eesmärki saavutada sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsus

Valitsus kiitis 3. oktoobril heaks seisukohad Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Sellega toetab Eesti aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Pikaajalist strateegilist visiooni esitles Euroopa Komisjon 2018. a novembris, kui käis liikmesriikidele välja visiooni selle kohta kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Aasta jooksul ei ole liikmesriigid aga suutnud visiooni eesmärkide suhtes kokkuleppele jõuda. Veel selle aasta juunis oli kliimastrateegia vastuvõtmise vastu neli liikmesriiki, nende hulgas Eesti.

Strateegia eesmärk

Pikaajalise strateegiaga soovib EL võtta üleilmsete kliima-meetmete osas suunanäitaja rolli. Strateegia eesmärgiks on jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni ehk olukorrani, kus süsiniku sidumise ja heite summa EL territooriumil oleks null. Üleminek süsinikuneutraalsele majandusele peab samas olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus. Tegemist on ambitsioonika strateegiaga, sest see hõlmab peaaegu kõiki EL poliitikavaldkondi (nt energia- ja taastuvenergia, transport, tööstus, infrastruktuur jne) ja nõuab jõupingutusi kõikidelt liikmesriikidelt. Seetõttu on strateegia vastuvõtmiseks vaja kõigi liikmeriikide ühehäälset otsust. Plaanide kohaselt tahetakse strateegia kinnitada enne käesoleva aasta lõppu, et esitada see ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teistele osalistele 2020. aasta alguses.

Eesti toetuse kujunemine

Ühehäälse otsuse tegemine seisis kuni oktoobrini nelja liikmesriigi taga – Eesti, Ungari, Tšehhi ja Poola, kes juunikuu EL Ülemkogul kliimastrateegiat ei toetanud. Eesti juunikuine seisukoht oli, et riik üldiselt toetab põhimõtet liikuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse poole, kuid ei saa langetada otsust enne, kui on välja selgitanud, mida kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti jaoks tähendab. Valitsus tellis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna kontorilt (SEI Tallinn) analüüsi kliimaneutraalsele majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta. Uuring valmis septembris ja selle põhijäreldused on järgmised:

  • Kliimaneutraalse Eestini jõudmine on võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral pikaajaliselt tulutoov.

  • Mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine kujuneb.

  • Eesmärgi saavutamiseks on vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOV-idel, valdkondadel ja kõigil füüsilistel ning juriidilistel isikutel, kokku 17,3 miljardi euro ulatuses investeeringuid. See moodustaks järgmisel kümnendil ca 4%, 2031-2040 ca 2% ja 2041-2050 vähem kui 1% SKP-st.

Uuringu pinnalt otsustas Eesti valitsus 3. oktoobril, et toetab EL kliimastrateegiat aastaks 2050.

Kliimamõju vähendamine on üha populaarsem

Viimasel ajal on kliimateema olnud üha tähtsamaks ka Eesti avalikkuse jaoks. Lisaks õpilaste reedestele streikidele, koguti ja anti 30. septembril peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks. Algatusega liitus pooleteise kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt on Euroopa Komisjoni mõnevõrra konservatiivsem eesmärk samuti populaarne - 85 protsenti Eesti elanikest toetab Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmist.

IEA raport

 Eesti on ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) huviorbiidis. 4.oktoobril hoiatas IEA oma esimeses põhjalikus Ida-Euroopa riikide poliitikate ülevaates, et energia lõpptarbimise suurenemine Eestis alates 2016. aastast võib põhjustada olukorra, kus 2020. aasta energiatõhususe eesmärk jääb täitmata.

Aruandes öeldakse, et valitsuse senisedki, vähem ambitsioonikad kliimaeesmärgid - vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 70% võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2050. aastaks üle 80% - vajavad „kindlameelset ja õigeaegset tegutsemist“ selles suunas, et vähendada Eestis kastutatava elektri ja transpordi süsinikujalajälge.

Aruandes tuuakse välja, et Eesti on ELis ainulaadne riik, kuna sõltub suurel määral kodumaisest põlevkivist, mis moodustab 72% kogu kodumaisest energiatoodangust. Agentuur kutsus Eesti valitsust üles täpsustama oma 2030. ja 2050. aasta eesmärke ning rakendama regulaarset edusammude jälgimissüsteemi. Samuti peaks riik analüüsima kõige odavamate taastuvenergia allikate kasutuselevõtu viise ning eesmärkide saavutamiseks kasutama strateegilist planeerimist. Samuti soovitati Eestil vaadata üle elektri ja energiatoodete maksustamine, mis praegu ei ole seotud süsinikusisalduse või heitkogustega.

Neljast vastuseisjast järel kolm

Eesti on nüüd kliimastrateegia toetajana Euroopa Liidu enamuse „paadis“, ent endiselt on kliimastrateegia vastu kolm liikmesriiki, mis muudab strateegia vastuvõtmise praktiliselt võimatuks.

Poola, Ungari ja Tšehhi on strateegia eesmärgi vastu peamiselt majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel. Opositsiooni juhib Poola, kelle suuresti söest sõltuva majanduse jaoks nõuaks süsinikuneutraalsuse saavutamine Poola energiaministri hinnangul kuni 980 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mis on vaid ilus „unistus“. Poola valitsus on seisukohal, et riigil ei ole võimalik vähendada CO2 heidet 2050. aastaks nullini. Praegu toodab Poola umbes 80% oma elektrist söest ja aastal 2040 toodetaks valitsuse hinnangul söest ikkagi kuni pool riigi elektrist.  

Kokkuvõte

Septembris toimunud ÜRO kliimameetmete tippkohtumise tulemused jäid oodatust kesisemaks (loe ka uudist). Järgmine suur kliimateemaline sündmus leiab aset 2.–13. detsembril, kui riigid kogunevad Tšiilis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisteks. EL teeb selleks juba ettevalmistusi ning EL peamine eesmärk on olla maailmas esimene suurem majanduspiirkond, kes on asunud juhtima üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele. Selleks on EL-l juba vahendid loodud, eelkõige Pariisi kokkulepe ja varsti ka pikaajaline strateegia süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks, mille vastuvõtmine Donald Tuski New Yorki kohtumisel lausutud sõnade kohaselt on „vaid vähese aja küsimus“. See kas strateegia õnnestub plaani kohaselt enne selle aasta lõppu vastu võtta, sõltub poliitilisest olukorrast riikides ning sellest, kas Komisjon suudab Višegardi riike piisavalt mõjutada.

Hetkel blokeerivad strateegia vastuvõtmist Poola, Ungari ja Tšehhi, ülejäänud on selle heaks kiitnud. Eesti astus juba teiste riikide ja avalikkuse poolt materdatud pidurdajate grupist välja 3.oktoobril, kui valitsus, tellinud eelnevalt otsustamise lihtsustamiseks uuringu, strateegia heaks kiitis.

 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Valitsuse istungi päevakord

EL pikaajalise strateegia veebilehekülg

Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs (SEI)