Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikogu arutab jäätmeseaduse muudatusi, mis peaksid suurendama jäätmete taaskasutamist 

Riigikogus on menetluses jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõu. Eelnõukohase seaduse eesmärk on kehtestada hulk uusi meetmeid, millega vähendataks jäätmete teket ning jäätmetega seonduvat negatiivset keskkonnamõju ning soodustataks ressursside tõhusamat kasutamist. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavasid, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. 

Muudatuste taust 

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2018/851, 2018/852 ja 2018/850 (jäätmete raamdirektiivi, prügiladirektiivi ja pakendidirektiivi muudatused). Paljud direktiivide ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid juba JäätS-is ja PakS-is olemas, ent direktiivi eesmärkide ja neis seatud jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta ka Eestis täiendavaid meetmeid. 

Jäätmete ringlussevõttu soovitakse suurendada  

Eelnõukohase seadusega uuendatakse ja kehtestatakse jäätmete ringlussevõtu edendamiseks sihtarve ning piiratakse nende põletamist ja ladestamist. Aastaks 2025 peab olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt kasvama 55 protsendini nende jäätmete kogumassist kalendriaastas, 2030. aastaks 60 protsendini ja 2035. aastaks vähemalt 65 protsendini. Pakendijäätmete ringlussevõtt peab aastaks 2025 kasvama nende kogumassist 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Need nõuded tulenevad EL direktiividest.

Selleks et tagada sihtarvude täitmist Eestis, kehtestatakse aastateks 2025 ja 2030 sihtarvud ka pakendimaterjalide liikide kaupa. Samuti seatakse piir ladestatavatele olmejäätmetele – aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist nii, et ladestamine ei ületaks 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Kehtestatakse ka piirang, et alates 2030. aastast on keelatud ladestada jäätmeid (eelkõige olmejäätmeid), mis sobivad ringlussevõtuks või korduskasutuseks ettevalmistamiseks. Keelatud on liigiti kogutud jäätmete põletamine ja ladestamine; erandiks on jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul põletamine või ladestamine on keskkonnale ohutuim viis.

Ringlussevõttu ja liigiti kogumist aitavad suurendada uued kohustused KOVidele. Kui seni on KOV pidanud korraldama paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumist, siis eelnõukohase seadusega peaks KOV korraldama ka biojäätmete eraldi kogumise ja alates 2025. aastast tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleks KOVi jäätmehoolduseeskirjas edaspidi sätestada ka tekkekohal liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskohad; kokkuleppel teise KOViga võivad kogumiskohad olla ka teise KOVi territooriumil ning vajadusel võib kasutada ka teise KOVi territooriumil tegutseva ettevõtte teenuseid. 

Jäätmetekke vähendamise meetmed

Lisaks täiendataks eelnõukohase seadusega jäätmetekke vältimise kohustust laiaulatuslike ja pea kõiki tooteid puudutavate muudatustega. Iga tegevuse juures tuleks rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Selleks tuleks mh rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid – kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.  

Ühtlasi tuleks vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist ning edendada toodete parandamist ja korduskasutust, tehes selleks intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ja muud vahendid, seadmed ja tarkvara.  

Vähendada tuleb ka toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimtarbimiseks. Söögikõlbulikku toitu ei tohiks ära visata ega saata seda ümbertöötlemiseks selliselt, et saadav produkt on toiduks mittekasutatav toode. Lisaks tuleks iga tegevuse juures mõelda, kuidas vältida mereprügi teket. 

KOVide jäätmekava 

Muudatused puudutavad ka KOVi jäätmekava sisu ja selle uuendamist ning jäätmete liigiti kogumist. Edaspidi ei peaks KOVi jäätmekava enam sisaldama valdkonna arengukavaga täpselt samu elemente. Lisaks tuleb jäätmekavas hakata käsitlema jäätmete liigiti kogumise erandite tegemist, kui selliseid erandeid tehakse. Erandite tegemisi tuleks põhjalikult analüüsida kohalike olude põhjal. Ilma vastava analüüsita ei oleks KOVil lubatud talle antud liigiti kogumise nõudeid eirata. KOVi jäätmekava tuleks uuendada vähemalt iga viie aasta järel selle koostamisest või muutmisest, samuti vajadusel aasta jooksul pärast valdkonna arengukava või KOVi arengukava kinnitamist.  

Muud olulisemad muudatused 

Muudatuste kohaselt otsustataks edaspidi juhul, kui jäätmeliigi kohta ei ole vastu võetud selle lakkamise kriteeriume, jäätmete lakkamine üksikjuhtumi põhjal. Selleks tuleb jäätmekäitlejatel Keskkonnaametile tõendada, et jäätmed on lakanud olemast jäätmed, st jäätmetest on saanud toode. Siseriiklikult on kehtestatud kriteeriumid jäätmete lakkamisele biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisel, reovesettest toodete (kompost, biosüsi, tuhk vm) valmistamisel, õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmisel, põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele, põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmisel ning biogaasijaamades biolagunevate jäätmete toorainena kasutamisel. 

Lisaks peaks muudatuste kohaselt edaspidi iga toote valmistaja, importija, levitaja või muu tarneahelas osaleja, kes toote turule viib, sisestama Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavituse juhul, kui toode sisaldab kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi väga ohtlikke aineid, mis on lisatud kandidaatainete loetellu.  

Rehvitootjatel, kantavate patarei ja aku tootjatel ja kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatel on edaspidi tootjate ühendusega liitumise kohustus.  

Samuti ühtlustatakse väärteokoosseise ning nähakse ette kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvid. Need on mõeldud eelkõige Eestile siduvate EL õigusest kohustuse täitmiseks, sealhulgas selleks, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. Karistusmäärade tõstmisega vähendatakse riski, et keskkonda kasutatakse ära rikastumiseks. 

Eelnõu sai 7. mail Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning selle esimene lugemine Riigikogus toimub 20. mail. EL direktiivide muudatuste ülevõtmise tähtaeg on 5. juuli.

 

Uudis Keskkonnaministeeriumi veebilehel

Vabariigi Valitsuse 7. mai istungi päevakord (p 1)

Eelnõu materjalid