Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikogu asub arutama KeHJS muudatusi

Riigikogus on arutusel seaduseeelnõu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmiseks. Muudatused on vajalikud EL KMH direktiivi muudatuste (2014/52/EL) siseriiklikusse õigusesse üle võtmiseks. Uue direktiiviga on täiendatud KMH menetlusnõudeid ja eelhindamist eesmärgiga parandada KMH menetluse kvaliteeti, direktiivi sisu käsitlesime 2014. a uudiskirja uudises.

Menetlusnõuete muudatused

Mitmete eelnõuga tehtavate täienduste eesmärk on selgitada KMH menetluskorda. Näiteks loetletaks KeHJS-i tekstis üles KMH menetluse etapid, mis annavad avalikkusele kiire ülevaate KMH tervikprotsessist.

Sisulisemaks ja olulisemaks muudatuseks on KMH aruande avaliku väljapaneku miinimumperioodi pikendamine 21 päevalt 30 päevale, mis annab menetlusosalistele ja avalikkusele rohkem aega dokumentidega tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks. Lisataks ka selgesõnaline nõue tuua KMH aruande avalikustamise teates välja kodulehe aadress, kus KMH-ga seotud dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad.

Peale seaduse muudatusi jääks edasi kehtima senine põhimõte, et eelhindamise tegemiseks saab tegevusloa menetlustähtaeg pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra. Samas lisanduks põhimõte, et eelhindamise korral tuleb KMH algatamise või algatamata jätmise otsus teha hiljemalt 90. päeval kogu teabe saamisest. Varasemalt võis KMH algatamata jätmisest teavitada ka alles tegevusloa andmisel.

KMH roll otsusetegemisel

KMH rolli otsusetegemisel soovitakse suurendada mitmete muudatustega. Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad edaspidi hakkama hindama KMH aruande asja- ja ajakohasust. Selle muudatuse eesmärk on välistada olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast KMH aruande koostamist, samas keskkonnaseisund ja survetegurid võivad olla vahepealse aja jooksul muutunud. Edaspidi peab otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud aruanne on asjakohane ja otsustajal on õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut. Täiendavalt on otsustajate jaoks edaspidi kohustuslik  kanda tegevusloa tingimustesse sisse KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõu muudatuste kohaselt sätestataks KeHJSis ka nõue teavitada menetlusosalisi mõju hindamise objektiks olnud tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumise otsuse kohta. Senini olid vastavad nõuded eriseadustes (nt jäätme- või maapõueseaduses). Eelnõus toodud teavitamise nõue oleks sisult laiaulatuslikum, mh peaks olema kättesaadavaks tehtud KMH sisukokkuvõte, keskkonnameetmete kirjeldus, otsuse aluseks olevad kaalutlused jms.

KMH erandkorras algatamata jätmine

Eelnõuga nähtaks ette võimalus jätta KMH erandkorras algatamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KMH menetlusest loobumist tuleks aga igakordselt kaaluda.

KÕKi hinnangul on direktiivi mõjul seadusesse viidavad muudatused vajalikud ja positiivsed, eriti mis puudutab avalikustamise tähtaegade pikendamist ning KMH algatamata jätmisest varasemat teavitamist. Samas on KMH regulatsioonis ka muid aspekte, mis vajaks arendamist (eelkõige aruande kvaliteedi tagamine läbi järelhindamiste, ekspertide sõltumatuse ja vastutuse suurendamise); loodetavasti kavatseb ministeerium nende küsimustega tulevikus jätkata.

Edasised sammud

Seaduse muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma hiljemalt mais, kuna ELi direktiivi ülevõtmise tähtaeg EL liikmesriikidele on 2017. aasta 16. mai.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel