Uudised

Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. a märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel. Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga. Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sündmusi septembris toimunud kliimanädalal, seekord juba rohkemates linnades: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares.

“Meil kõigil on põhjust olla kliimastreigid algatanud noortele tänulikud, sest nad on teinud oma väheste vahendite, ent suure pühendumise toel märkimisväärse edasimineku kliimamuutuste olulisuse ja pakilisuse tunnetamisel ühiskonnas. Noorte sõnum on olnud selge - otsustajad peaksid kuulama teadlasi ning asuma tegutsema kohe. Tarmukate ja kindlameelsete noorte jõuline esiletõus tuleviku asjus kaasarääkimisel on lootustandev märk nii keskkondlikus kui ühiskondlikus plaanis” sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Noorte kõrval on kliimakriisi aktuaalsust märganud ka teised osapooled. Paraku on aga mitmed neist, eesotsas Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liidu ning Eesti Erametsaliiduga, asunud levitama väga kitsast käsitlusest lähtuvat ja sestap eksitavat infot kliimakriisi ja metsamajandamise omavaheliste seoste kohta. Nõnda on jäänud nii meedias kui ka väiksemates ringides kõlama väited, nagu võiks Eesti metsade intensiivsem majandamine olla kliimakriisi päästerõngas. Samuti on kostunud väiteid, justkui vanad metsad oleksid suured süsiniku heitjad ja vajaksid seetõttu noorendamist. Selline käsitlus on aga väär – vanad metsad on mitmete uuringute põhjal hoopis väga olulised süsiniku sidujad ning kliimamuutuste leevendamine on saavutatav eelkõige hoides ja taastades metsade looduslikkust (loe ka siit).

“Kliimakriis on juba käes ning meil pole aega oodata, millal täna maha raiutud vanade metsade asemele uued kasvavad ning raie käigus vabanenud süsiniku samas mahus uuesti seovad,” paneb Siim Kuresoo südamele. “Vanade metsade raiega kaasneva süsinikuheitme kompenseerimiseks võib hinnanguliselt kuluda sadu aastaid. Lisaks ei arvesta metsi veelgi hoogsamalt majandama kutsuv seisukoht globaalse elurikkuse kriisiga ning metsa kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega.”

Teised teo ja kirve nominendid

2019. a keskkonnategudena leidsid äramärkimist veel Tartu rattaringlus ning Keskkonnaameti algatatud muruniitmise avalik diskussioon.

Keskkonnakirve kandidaatide seast tõusid esile veel valitsuse ja Eesti Energia jätkuv kavatsus rajada põlevkiviõlitehas ja rafineerimistehas ning teadusrahastamise leppe eiramine valitsuse poolt.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat seitsmeteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.