.jpg)
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüs keskendus põhiliselt kaebeõigusega seonduvatele probleemidele ja loomade juriidilise tunnustamise vajadusele iseseisva õigussubjektina.
“Loomade õiguste juriidiline tunnustamine tugevdaks loomakaitseõigust. Kehtiva seaduse järgi puudub loomakaitseorganitel õigus looma kaitseks kohtusse pöörduda. Kui seadusandluse muudatusega see õigus Eestis luua, annaks see loomakaitseorganisatsioonidele õiguse loomi nende õiguste tagamisel esindada. Võiksime lähtuda näiteks Saksamaa ja Šveitsi kogemustest, kus sellised õigused on juba kehtestatud,” selgitas KÕKi õigusekspert Marilin Palts.
Inimkeskse maailmapildi järgi on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum. Loomade tunnustamine iseseisva õigussubjektina võiks aidata vähendada inimkesksest mõtteviisist tingitud ignorantset ja vaenulikku tegevust nende suhtes ja inspireerida edasisi keskkonnahoidlikke ja loomakaitse algatusi muuhulgas õiguses.
“Loomade tunnustamine iseseisva õigussubjektina on äärmiselt oluline, et saaksime tegelikult üldse rääkida loomade õigustest,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Seni, kuni seda tehtud pole, on loom seaduse ja ka paljude inimeste silmis siiski vaid kaup, ressurss või meelelahutusobjekt,” lisas Tensing.
Enamik riike kaitseb loomade heaolu ühel või teisel moel seaduse kaudu. Eestis on selleks kehtestatud loomakaitseseadus. Paljudes riikides, sh Eestis tunnustatakse loomi kui tundelisi olendeid, ent loomade õigusi eraldi on tunnustatud maailmas vaid Panama seadusandluses.
Analüüsi eesmärk oli välja selgitada võimalikud lahendused loomade õiguste kaitse tugevdamiseks Eestis. Analüüsi koostasid KÕKi õiguseksperdid Marilin Palts ja Triin Jäädmaa, töö tellis loomade eestkoste organisatsioon Loomus.