Senini näivad Euroopa institutsioonid rohelepet toetavat ka kriisitingimustes. Euroopa Komisjon kinnitas aprilli alguses oma pühendumust roheleppe elluviimisele ning leiab, et rohelepe võikski olla majanduse ja töökohtade taastamise plaani lähtekohaks ja tuumaks.

Ettevaatlikku toetust sellele väljendasid ka liikmesriikide valitsused 26. märtsi ühisavalduses. Kolmeteistkümne EL liikmesriigi keskkonna- ja kliimateemadega tegelevad ministrid allkirjastasid aprilli alguses lisaks sellele ka märksa tugevama sõnastusega pöördumise, kus rõhutasid, et praeguse kriisi valguses ei tohiks mingil juhul teha järeleandmisi keskkonna- ja kliimaalastes eesmärkides, vaid vastupidi tuleks püüda saavutada edukas taastumine läbi nende täitmise. Eesti keskkonnaministri allkirja sellelt pöördumiselt ei leia.

Pikemalt mõtteid sellest, kas Eesti ujub vastuvoolu või mitte, loe edasi uudiskirjast. 

Lisaks on aprilli uudiskirjas koha leidnud sellised teemad nagu valitsuse tehtud muudatus põlevkivi ja teiste turuhinnast sõltuvate maavarade kasutustasu arvestamise korda, looduskaitseseaduse muutmise eelnõust, metsanduse arengukavast ja selle mõjude hindamise takerdumisest, veeseaduse täiendustest. Tasub ka meeles pidada, et kuni 23. juunini ootab Euroopa Komisjon tagasisidet 2030. aasta kliimaeesmärkide uuendamisele, sellest täpsemalt siin. Loe tervet keskkonnaõiguse uudiskirja siit.


  • Vanemaid uudiskirju loe siit.
  • Igakuised värsked keskkonnaõiguse uudised Eestist ja mujalt saad enda postkasti tellida meie kodulehelt.