Uudised

Põhikohtuasjas on vaidluse all Natura 2000 võrgustiku alale kavandatava tuulepargi projekt. Territoorium pindalaga üle 20 tuhande hektari on võrgustikku lisatud välja-loorkulli elupaiga kaitseks ja sobib potentsiaalselt kogu ulatuses selle liigi elupaigaks. Tuulepargi projekt hõlmab 832 ha kaitsealust maad, raiest on mõjutatud ca 42 ha ning lõplikult hävitatakse 9 ha tuulikute alust kaitseala maad. Eelhinnangutaotluse esitanud kohtu hinnangul võib lindude toitumispiirkond kaudsete mõjude tõttu kaduda 162,7 ha ulatuses. Projektile on lisatud kaitseala kaitsekorralduskava, mis sisaldab meetmeid tuulepargi võimalike tagajärgede kõrvaldamiseks välja-loorkulli toitumispiirkonnas. Eelkõige seisnevad need vaipsoo alade ja märgade nõmmede taastamises ligi 42 ha suurusel alal ning välja-loorkullidele jt sellel territooriumil leiduvatele loomadele projekti ajal optimaalselt elupaigaks vajalike alade tagamises, kasutades selleks eelkõige 137,3 hektari suurust ala, kujundades sealseid tingimusi kaitsealustele liikidele sobivaks.

Euroopa Kohus leidis, et kuna uue elupaiga loomise kasulik mõju avaldub pikema aja jooksul, on tegemist kompensatsioonimeetmega.

Projekti elluviimiseks anti luba põhjendusel, et see ei kahjusta erikaitseala terviklikkust. Kaebajate arvates eeldavad projekt ja kaitsekorralduskava kompensatsioonimeetmete rakendamist, mistõttu oleks projekti tohtinud lubada vaid direktiivi art 6 lg-s 4 ette nähtud erandkorras. Otsusetegija hinnangul tuli aga rakendada vaid mõjusid leevendavaid meetmeid, mistõttu piisas nn Natura hindamisest ilma erandite kaalumiseta. Iirimaa kõrgeim kohus pidas vajalikuks enne asja lõplikku lahendamist küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas tõlgendada meetmeid leevendus- või kompensatsioonimeemetena.

Euroopa Kohus selgitas, et loodusdirektiiv näeb Natura hindamise ette kahe-etapilisena. Esimeses peab liikmesriik asjakohaselt hindama kava või projekti mõju kaitsealale, kui on tõenäoline, et see kava või projekt avaldab alale olulist mõju. Teine etapp toimub pärast mõjude väljaselgitamist ning selle käigus võib sellisele kavale või projektile anda loa üksnes tingimusel, et see ei avalda kaitstava ala terviklikkusele negatiivset mõju või rakendades art 6 lg-s 4 sätestatud erandeid.

Kohtu selgituste kohaselt tuleb vahet teha mõjude leevendamise ja kompenseerimise meetmetel. Projektis ette nähtud meetmeid, mille eesmärk on kompenseerida negatiivset mõju Natura 2000 alale, võidakse Natura hindamise käigus arvesse võtta ainult siis, kui esineb piisav kindlus selles, et meede aitab kahju tekkimist vältida. Uue elupaiga loomisega sama elupaigatüübi kao kompenseerimiseks tulevikus kaasnev positiivne mõju on aga raskesti ettenähtav ja see ilmneb igal juhul alles mõne aja pärast, mistõttu ei saa seda loa andmisel nõutava kindlusega ette näha ja seega ei ole tegemist mitte leevendus-, vaid kompensatsioonimeetmega. Taoliste meetmetega Natura hindamise käigus, enne erandi kohaldamise kaalumist, arvestada ei tohi.

• Natura 2000 KÕKi kodulehel
• Looduskaitse nõuandla
• Keskkonnaõiguse uudised