Seminaril osalenute seas valitses üksmeel küsimuses, et KSH võib olla kasulik tööriist. Vähem oli üksmeelt küsimuses, kas ja kuidas peaks direktiivi rakendamist liikmesriikides muutma, et selle potentsiaal täielikult realiseeruks. Mitmed eksperdid leidsid, et suurem selgus peaks valitsema selles osas, millistel juhtudel tuleb läbi viia KSH ja millistel keskkonnamõjude hindamine (KMH). KSH kui „strateegiline“ mõju hindamine peaks olema eelinfo kogumise vahendiks põhimõtteliste valikute langetamisel, erinedes selgelt KMHst, mis on mõeldud ühe konkreetse tegevusplaani võimalike mõjude ja nende leevendamise viiside hindamisel.
Positiivseid kogemusi KSH rakendamisest jagas Šoti merendusameti tuuleenergia osakonna juht P. Gilmour. Planeeritud meretuuleparkidele KSH-protsessi abil asukohti otsides leiti, et esialgu planeeritud 12 tuulepargist nelja ei saanud erinevate piirangute tõttu lubada, teisalt oli aga suhteliselt hõlpsalt võimalik anda luba viie tuulepargi ehitamiseks. Lisaks selgemale ja läbipaistvamale otsustusprotsessile andis KSH läbiviimine ametile ka palju väärtuslikku infot merekeskkonna kohta.
Taani ekspert U. Kjellerup leidis, et KSH-süsteemi edukale rakendamisele võivad praktikas saada takistuseks ka poliitilised ja majanduslikud muutused. Viimastel aastatel aset leidnud halduskoormuse vähendamine ja menetluste lihtsustamine võivad kaasa tuua selle, et KSH-sid viiakse läbi vähematel juhtudel ja pealiskaudsemalt.
Euroopa Komisjon korraldas seminari esimese sammuna KSH-direktiivi tõhususe hindamisel. Lähikuudel analüüsib Komisjon kogutud andmeid ning kujundab esialgse seisukoha, kas ja kuidas on vaja direktiivi või selle rakendamist muuta. Esialgseid tulemusi tutvustatakse sügisel toimuval järgmisel seminaril.