Uudised

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee ja www.kliimadialoog.ee

Lisainfo: