.jpg "Kertu Birgit Anton. Foto: Erik Tikan")
Mis Sind ajendas just vabaühendusse keskkonnajuristiks tulema?
Juba õigusteadust õppima asudes oli minu plaanide hulgas keskkonaõigusega tegelevasse vabaühendusse tööle asumine, sest minu arvates on see üks tõhusamaid võimalusi õigusega keskkonna kaitsmiseks. KÕKis on kogu minu töö suunatud looduse seisundi parandamisele ning uute kahjude ärahoidmisele. Ma naudin seda, et saan töötada koos inimestega, kellega mul on ühised väärtused ning kes pingutavad samuti selle nimel, et loodus ja inimkond saaks edasi kesta.
Mis või kes Sind keskkonnajuristina
inspireerib?
Mind inspireerivad teised inimesed Eestis ja üle maailma, kes tegutsevad keskkonna hoidmise nimel. Kui vahel tuleb peale jõuetus, et keskkonnakriisid on nii suured ja mina üksi nii väike, siis kuuldes teiste keskkonnakaitsjate tegemistest tekib minus taas tahtmine panustada. Hiljutistest kohtuasjadest innustavad mind näiteks Rootsi noored, kes lõid keskkonnaühenduse Aurora ning läksid kohtusse Rootsi riigi ebapiisava tegevuse vastu kliimamuutuste leevendamiseks. Samuti on mulle eeskujuks Portugali noored, kes pöördusid ühe murrangulise kliimamuutuse teemalise kohtuasjaga otse Euroopa Inimõiguste Kohtusse 33 riigi vastu, sh Eesti.
Kuidas Sulle tundub, mis
on keskkonnaõiguses kõige keerukam?
Praegu olemasolevas keskkonnaõiguses on kõige suuremaks proovikiviks see, kuidas kaitsta kehtiva õiguse abil keskkonda inimese hävitava tegevuse eest piisavalt tõhusalt, et säiliks loodus, mis on elukõlbulik ja vastab inimese heaoluvajadustele. Kehtiv õigus ei ole veel järele jõudnud keskkonnakriiside tõsidusele ja vajadusele kiiresti tegutseda. Samas on kliimamuutused ja elurikkuse kadu juba nii tõsised, et iga kuu või aasta viivitamine toovad kaasa pöördumatuid tagajärgi.
Milline põnev juhtum või
muu juriidiline pusa Sul juba käsil on, mida lahti harutad ja millest saad
lühidalt rääkida, miks see Sulle põnevust pakub?
Ma tegelen praegu keskkonnamõju hindamise teemaga, täpsemalt sellega, kuidas hinnatakse ühe või teise tegevuse mõju kliimale. Viimase IPCC raporti põhjal on vaieldamatult selge, et ainuüksi juba olemasoleva fossiilkütuste taristu kasutamine seni plaanitud mahus tähendab, et kliimasoojenemist ei ole võimalik hoida alla 1,5 või 2 kraadi. Seega selleks, et täita Pariisi leppega võetud kohustust piirata kliimasoojenemine 1,5 kraadi juurde, ei tohi terves maailmas rajada mitte ühtegi uut naftapuurtorni, söekaevandust või muud sellist, ning tuleb kiiresti lõpetada olemasolevate kasutamine. Eestis aga kavandatakse praegu põlevkivikaevanduste laiendamist ja nende mõju kliimale hinnatakse üldiselt ebaoluliselt väikeseks. Mind huvitab see, milline oleks adekvaatne hinnang ühe tegevuse kliimamõjule ning kuidas tuleks seda otsustes arvesse võtta.
Mida ja kellele Sa
soovitaksid KÕKi keskkonnajuristina?