“Vaatamata olemasolevatele, küllalt ajakohastele andmetele ehitusmaavarade passiivsete ja aktiivsete varude osas üle Eesti on meie eesmärk leida fokusseeritult need paigad, kus kogukondade ja ettevõtjate huvide ristumise tõenäosus on suurim ning tooks kaasa negatiivseid häiringuid, mis kohalikku elukeskkonda järsult halvendaksid. Seejärel saame koos kogukondadega koostada juba ennetavalt kaardistada võimalikud lahendused negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks,“ selgitas Eesti Maavarade Ühingu asutaja ja eestvedaja Mihkel Pukk.
Kaevandamispiirkondade ja kogukondade kaardistamine on esimene etapp pikemast tegevuste jadast, millega soovitakse tihendada kaevandamispiirkondades elavate kogukonnaliikmete omavahelist koostööd. Samuti püütakse kaevandamispiirkondades elavaid inimesi aidata senisest tõhusamalt kaasa rääkida planeeritavate ja juba olemasolevate kaevanduste planeerimisel ning nende töö korraldamisel. “Seoses erinevate suurte arendusprojektidega süveneb pidevalt surve kogukondadele, kes juba olemasolevate või võimalike uute kaevandamisalade läheduses asuvad. Samas puudub üksikutel kodanikel ja kogukondadel teadmine, kuidas kaevandusi ja arendusi puudutavates otsustusprotsessides tõhusalt kaasa rääkida. See põhjustab arusaamatusi, ebaselgust ja rahulolematust”, lisas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.
Taustainfo:
Kaevandamiskogukondade koostööd "Maavarade kaevandamisest mõjutatud kogukondade koostööplatvormi loomine" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.