“Praegu terendav järsk koondamine on selle tulemus, et põlevkivist väljumise strateegilist plaani pole tehtud - riik on lihtsalt pea liiva alla peitnud ja paratamatuid otsuseid edasi lükanud. On viimane aeg töötada koos huvirühmadega, sh kohalike elanikega välja Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti jaoks pikaajalised lahendused,” ütles MTÜ Eestimaa Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert ja juhatuse liige Madis Vasser.
Peaminister Jüri Ratas allkirjastas eelmise aasta lõpul Poolas COP24 kliimakõnelustel solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitleva Sileesia deklaratsiooni. Mitmel pool maailmas rakendatud õiglase ülemineku mudel võiks olla üks võimalus ka Eestis põlevkivitööstuse probleemi lahendamiseks ja sarnaste olukordade ennetamiseks tulevikus. “Õiglane üleminek tähendab, et sellest puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja inimväärne elu. Eestis räägimegi õiglasest üleminekust peaasjalikult Ida-Viru piirkonnas põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud tööliste ja sellest mõjutatud kogukondade jaoks,” selgitas Vasser.
“Põlevkivisektori otsese või kaudse subsideerimise suurendamine või uute õlitehaste rajamine ei ole jätkusuutlikud. Esiteks jätkub süsihappegaasi kvoodihinna tõus ka edaspidi, mistõttu probleem ei kao. Teiseks on õli hind maailmaturul äärmiselt kõikuv, tehes taolised suured investeeringud väga riskantseks,” lisas Vasser. Samuti leiavad ühendused, et idee suurendada Eesti Energia kateldes biomassi põletamist madalal efektiivsusel on jätkusuutmatu - selle kaudu suurendatakse veelgi survet Eesti metsadele, mille pretsedenditud raiemahud ohustavad juba praegu kliimaeesmärkide saavutamist, samuti raisatakse väärtuslikku toorainet.
Eesti oludesse rakendatavaid lahendusi tuleb otsida koostöös Ida-Virumaa inimestega, nagu tõdesid erinevate osapoolte esindajad 29. mail Kiviõlis toimunud ümarlaual "Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalused". Samas on selge, et muutus ei saa toimuda üleöö. Ühendused panevad valitsuse liikmetele südamele, et praegu tehtavate otsuste puhul mõeldaks Ida-Virumaa pikemaajalise heaolu peale ega mängitaks ennast uuesti aastakümneteks majanduslikult kulukasse ja sügava rahvusvahelise mainekahjuga süsinikulõksu. Selle asemel tuleks mõelda investeeringutele tulevikku vaatavates keskkonnasäästlikes sektorites.
Energiasõltumatuse osas juhivad ühendused tähelepanu, et seda probleemi saab lahendada paralleelselt kahest otsast - tootmise ja tarbimise poolelt. Kui Eesti enda keskne tootmisvõimekus langeb ning ning importelektri osakaal muutub suureks, saab riik jõuliselt soodustada taastuvatest allikatest elektri kohalikku hajatootmist, mida on Riigikogu ees soovitanud ka Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teiseks peaks tegelema energiasäästuga, arendama meretuuleparke, salvestusvõimsusi, nutikat võrku jmt.
Lisainfo:
www.err.ee/944736/piret-vainsalu-polevkivienergeetikast-valjumist-toetab-oiglane-uleminek
www.kliimamuutused.ee/uudised/intervjuu-andreas-piwekiga
Madis Vasser
MTÜ Eestimaa Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert ja juhatuse liige
Tel: 53950310
E-post: madis@roheline.ee
Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
Tel: 58120287
E-post: piret@elfond.ee