Uudised

Austria keskkonnaadvokaat Michaela Krömer tutvustas Austria kliimakohtuasju. Greenpeace ja üle 8000 kodaniku kaebasid kohtusse lennundussektori maksuerisused, mis soodustavad rongiga sõitmise asemel lendamist. Viimase kliimamõju on aga palju suurem kui rongisõidul. Austria kõrgeim kohus lükkas kaebuse tagasi ning tõestas sellega, et Austrias puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta end riigi tegevuse eest kliimamuutuse süvendamisel. Järgmise sammuna esitas Krömer Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse oma kliendi Mexi eest, kes põeb multiskleroosi, mille sümptomid süvenevad kuumusega. Austria õiguse järgi ei ole Mexil võimalust esitada kaebust Austria riigi vastu, mis kohustaks riiki peatama kliimamuutust, mis süvendavad Mexi vaevusi. See kaebus on praegu Euroopa Inimõiguste Kohtus menetluses.

Teiseks rääkis Krömer Austria laste kliimakaebusest Austria riigi vastu. Nimelt annab Austria põhiseadus lastele eraldiseisva õiguse, et nende huvid oleksid alati kaitstud. Austria kliimaseadus, mis võeti 2011. aastal vastu, ei sätesta aga süsinikuheite vähendamise eesmärke 2020. aastast edasi, vaid kohustab riiki üksnes eesmärkide seadmise üle läbi rääkima. Kuna siduvaid eesmärke pole, on Austria süsinikuheide jätkuvalt väga suur, mis paneb lastele ebaproportsionaalselt suure koorma tulevikus kliimamuutuste vastu võidelda. See kaebus on alles värske – esitatud 2023. aasta veebruaris – ja otsust on oodata sügisel.

Tšehhi keskkonnaadvokaat Laura Otypkova  tutvustas Tšehhi kliimakaebust, milles sajad inimesed pöördusid kohtusse ja nõudsid riigilt nii suuremat ambitsiooni kliimamuutuse leevendamisel kui ka tagajärgedega kohanemisel. Sealjuures arvutasid nad välja Tšehhi osa maailma alles jäänud süsinikueelarvest ning nõudsid, et Tšehhi kliimaeesmärgid peavad tagama, et Tšehhi süsinikuheide ei ületaks seda süsinikueelarvet. Esimese astme halduskohus rahuldas nende kaebuse, kuid kõrgeima astme kohus tühistas veebruaris selle otsuse ja saatis kaebuse esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks. Kohus ei nõustunud kaebajate välja pakutud rangemate kliimaeesmärkidega, kuid ei täpsustanud ka, kas eesmärgid peaksid olema kaebaja pakututest kõrgemad või madalamad. Kaebajate väited kliimamuutustega kohanemise kohta lükkasid kõrvale nii teise kui kõrgeima astme kohus, mistõttu nende üle on vaidlus lõppenud.

Eesti esimene kliimakaebus on esitatud Eesti Energia õlitehase vastu. Sellega seonduvaid kogemusi jagas KÕKi juristi abi Kertu Birgit Anton. Kohtuasja kohta saab lähemalt lugeda Fridays for Future Eesti kodulehel.

Seminar oli osa ürituste seeriast, mida korraldab Austria keskkonnaühendus Ökobüro koostöös keskkonnaõiguse võrgustikuga Justice&Environment selleks, et tõsta teadlikkust kliimaõigustest. Sündmust toetas Euroopa Liit projekti “Avalikkuse teadmiste suurendamine kliimamuutusega kohanemisest ja kliimaõigustest (DACE)” raames, milles üks partneritest on ka Keskkonnaõiguse Keskus.

Kokkuvõtte koostas KÕKi juristi abi Kertu Birgit Anton.