Samas on Eesti ühe inimese kohta üks suuremaid kliimamuutuste põhjustajaid Euroopas, paigutudes ELis Luxemburgi ja Islandi järel kolmandale kohale[2]. Peamiseks põhjuseks on meie suure süsinikuheitega põlevkivielektri tootmine - energiasektorist pärineb ca 90% Eesti kasvuhoonegaaside heitmetest, lõviosa sellest omakorda põlevkivisektorist. Etteheiteid Eesti kliimapoliitikale tegi möödunud kevadel ka riikide ühendus OECD[3], kes leidis, et Eesti strateegiad ei ole piisavad kliimamuutuste leevendamiseks ning vaja oleks senisest palju ambitsioonikamaid eesmärke ja tõhusamaid tegevusi. Kahjuks peab selle kriitikaga nõustuma - hiljaaegu vastu võetud kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ei sisalda isegi üldist signaali, et põlevkivikasutus peaks vähenema ja pikas plaanis lõppema, meetmetest rääkimata. Selle asemel loodetakse arengukavas, et nafta maailmaturuhind ja EL süsinikukaubandus suunavad põlevkivikasutust otsepõletamiselt õlitootmisele. Isegi kui see juhtub, ei ole globaalses plaanis vahet, kuidas ja mis riigis süsinik atmosfääri satub - kliima huvides tuleb põlevkivist järk-järgult loobuda.

Samuti on palju tööd vaja teha kliimamuutustega seotud kahjude ennetamisel, nt vältides uute elamualade plaanimist veekogude äärde.

Kas 2030. aastaks on kõik korras?

2030 on tänasest vaid 12 aasta kaugusel. Et selleks ajaks eesmärkidele vähemalt lähemale nihkuda, tuleks juba lähiaastail panna paika selgeid meetmeid sisaldav plaan Eesti süsinikuheite vähendamiseks, mida hakatakse kiirelt ellu viima. Kuna see tähendab parandamatult suuri ümberkorraldusi kogu ühiskonnas, nt põlevkivitööstuse kokkutõmbamist Ida-Virumaal, on oluline, et sel plaanil oleks lisaks kliima-komponendile ka sotsiaalne mõõde, mis hõlmaks inimeste ümberõpet, alternatiivsete töökohtade loomise ergutamist jms.

Koostöö ja osalemine aitavad avada silmi ja muutusi edukamalt ellu viia

Oluline märksõna on koostöö. Keskkonnavaldkonnas tegutsevad vabaühendused on aastaid panustanud sellesse, et riik võtaks ette suuri ja julgeid samme, mis tõepoolest vähendaks Eesti panust kliimamuutustesse. Oleme osalenud nii poliitikakujundamises kui andnud ka enda panuse kliimamuutuste alase teadlikkuse tõstmisesse, nt Ida-Virumaa inimestelt keskkonnamuutuste kohta lugude kogumisega[4]. Tulevikus plaanime sel teemal omavahel rohkem koostööd teha. Nagu eelpool viidatud, on mõjusa kliimapoliitika tegemine aga seotud mitte vaid keskkonnavaldkonnaga, mistõttu peaksid kõik vabaühendused, kes puutuvad kokku keskkonna, linnaruumi, põlevkivist sõltuvate kogukondade või muu seotud teemaga, siin rohkem omavahel suhtlema ja aitama kaasa lahenduste leidmisele. Koos tegutsemine on hädavajalik selleks, et nii riigi kui omavalitsuste silmi sel teemal avada ning neile muudatuste elluviimisel toeks olla.

Kes mingil põhjusel ei taha või ei saa otseselt kliimamuutustega seotud otsuste tegemisse sekkuda, saab täna ka anda allkirja põlevkivienergeetikast väljumise strateegia (Põxit) koostamise toetuseks rahvaalgatuse veebilehel.

Samal teemal:
Lugu ilmus Eesti Vabaühenduste Liidu EMSL ajakirjas Hea Kodanik (kevad 2018)


[1] Taastuvenergia aastaraamat 2016 (Eesti Taastuvenergia Koda)

[2] kasvuhoonegaaside õhuheitmed inimese kohta Euroopa riikides (Euroopa keskkonnaagentuur, 2015)

[3] http://www.oecd.org/estonia/oecd-environmental-performance-reviews-estonia-2017-9789264268241-en.htm

[4] http://roheline.ee/projektid/eesti-lood/