Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?
Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.
Hea Kodaniku klubi toimub MTÜ Mondo ruumides (Telliskivi 60a, B-hoone, Vaba Lava vastas) 8. detsembril kell 17:00-19:00. Kui koroonaviirusega seonduv olukord ürituse füüsilist toimumist ei luba, toimub klubi virtuaalselt. Jagame sellest infot nii oma kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. Osalejad saavad küsimusi küsida sõltumata sellest, mil viisil klubiüritus toimub.
Üritust korraldab Keskkonnaõiguse Keskus koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Üritus on tasuta, ent palume registreeruda SIIN.
OTSEÜLEKANNE SIIN
- E-konverents "Legal status for Ecosystems: perspectives from Europe and beyond", mis on järelvaadatav ning kus üheks panelistiks oli ka KÕKi jurist Kaarel Relve (19.11.2020)
- 23. oktoobril 2020 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles väljendab veendumust, et “tuleks tunnustada põlismetsade õigussubjektsust.”
- 23. juulil 2020 võttis Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares vastu eelnõu, millega tahetakse anda Euroopa suurimale soolase veega laguunile Mar Menor õigused ning tunnustada seda ökosüsteemi kui õigussubjekti.
- 2019. aasta lõpus sai Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tellimusel valmis uuring, mille eesmärk on luua raamistik looduse õiguste õiguslikuks tunnustamiseks Euroopa Liidu õigussüsteemis, mis võimaldaks senisest erinevat ning paremat inimese ja looduse läbisaamist.
- Looduse õiguste teemalist dialoogi ning praktikaid aitab edendada 2009. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde loodud Harmony with Nature programm, mille eesmärgiks on aidata üles ehitada uus mitte-antropotsentriline paradigma inimese suhtes loodusega.