Ürituse kordaminekuks aitasime ka KÕKi poolt oma nõu ja jõuga kaasa. Kolmapäeval modereeris juhatuse liige Siim Vahtrus keskkonnajärelevalve ja jäätmemajanduse teemalisi ettekandeid ja arutelusid. Teine KÕKi juhatuse liige, Kärt Vaarmari oli raportööriks nii kolmapäeval kui ka neljapäeval, mil keskenduti eelkõige keskkonnakasutuse maksustamise teemale ning veemajandusele.
Keskkonnajärelevalve osas leidsid omavalitsused, et tihtilugu on väljakutseks vajaliku kompetentsi või ressursside puudumine tõhusaks järelevalveks ning rikkujate sundimiseks. Olukord ei ole samas lahendamatu – häid näiteid ja tulemusi praktikast tõid ettekannetes välja nii Tartu, Viljandi, Tallinna ametnikud kui ka Valgamaa omavalitsuste liidu esindaja. Viimase hinnangul võiks väljakutsetele lahendust otsida just omavalitsuste koostööst maakondlike liitude kaudu.
Hiljutise jäätmemajandust puudutava uuringu kohaselt on korraldatud jäätmeveo süsteem pärast kümnendi väldanud pingutusi KOVides üle Eesti peaaegu täielikult rakendunud. Harri Moora sõnul on kehtiv süsteem seejuures üks Euroopa liberaalsemaid. Samas on Riigikogu menetluses eelnõu, mis vähendaks KOVide rolli ning liberaliseeiks süsteemi veelgi, sellesuunalisi kavatsusi sisaldab ka uue valitsuse koalitsioonilepe. Seepärast tekitas teema elavat diskussiooni teemaploki kaasmoderaatori, Riigikogu keskkonnakomisjoni senise esimehe, Erki Noolega.
Keskkonnatasude ja -maksude olukorrast andis ülevaate Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv. Tema esitatud numbritest ilmnes, et keskkonnatasud on üldise maksukoormuse hulgas marginaalse tähendusega, ent valitsus ei näe ka suuri võimalus nende tõstmiseks. Vaja on siiski leida lahendused, mil viisil keskkonnamõju leevendamist rahastada siis, kui EL fondidest enam toetusi ei laeku. Samal põhjusel on ka EL uue rahastamisperioodi (2014-2020) toetused, millest andis ülevaate Keskkonnaministeeriumi nõunik Triin Reisner, suunatud mitte igapäevakulutuste katmisele, vaid arenguhüppe saavutamisele.