Uudised

Riigikohus rõhutas otsuses, et PLKde hooldamise toetuse eesmärgid ei ole pelgalt looduskaitselised, vaid eesmärks on toetada ka avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumajandustootjat ja suurendada tema konkurentsivõimet.

Riigikohus leidis, et lisakohustusi tohib hooldamise toetuse saajatele seada vaid kaalukatel põhjustel ja piiratud ulatuses. Kõnealusel juhul oli kadakate ja mändide eemaldamine küll seotud olulise avaliku huviga (kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamine) ning puittaimestiku eemaldamine oleks põhimõtteliselt sobiv, ent kohustuse seadmine oli selle ulatuse tõttu ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel oleks kohtu hinnangul pidanud arvestama ka ohuga, et loomakasvataja loobub liigselt koormavate kohustuste korral PLK hooldamisest, ning seda pidanuks minimeerima.

Riigikohus juhtis tähelepanu muu hulgas sellele, et asja materjalidest ei nähtunud, nagu oleks loomakasvataja saanud oma arvamust avaldada. See oleks aga olnud nõutav nii haldusmenetluse seaduse üldsätete alusel kui ka sisuliselt vajalik selleks, et hinnata lisatingimuste proportsionaalsust.

Riigikohtu otsust ja Keskkonnaõiguse Keskuse pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast. Looduskaitsealastes küsimustes pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond tasuta nõu Looduskaitse nõuandlas.

Lisaks kajastame märtsi uudiskirjas maapõuega seonduvaid määruste muudatusi, müra normatasemete muutmise kavatsusest Eestis, Euroopa Komisjoni sammudest õhusaaste vähendamiseks ning vastuvõetud Euroopa ringmajanduse tegevuskavast. Lugeda saab ka Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille kohaselt lubataks taaskasutatud PVC-st toodetes tavapärasest kõrgemat pliisisaldust, milel Euroopa Parlament tagasi lükkas. Loe tervet keskkonnaõiguse uudiskirja siit.

• Vanemaid uudiskirju loe siit.
• Igakuised värsked keskkonnaõiguse uudised Eestist ja mujalt saad enda postkasti tellida meie kodulehelt.

Keskkonnaõiguse uudiskiri ilmub alates 2009. aastast.