Vaidlus puudutas Tartu maakonnas Elva vallas rohekoridori alal asuvat riigimetsa, kuhu keskkonnaamet registreeris kaks metsateatist lageraieteks. Kuigi raiealade kogupindala oli suhteliselt väike (1,93 ha), leidis riigikohus, et amet jättis täitmata oma kontrolli- ja kaalutlusõiguse.
Riigikohtu värske otsus kinnitab taas, et rohevõrgustiku alal ei saa raielube anda automaatselt ega formaalse kontrolli korras. Juba 2023. aasta nn Päraküla seltsi kohtuasjas tehtud otsuses selgitas riigikohus, et keskkonnaamet peab metsateatise registreerimisel hindama, kas raie võib koos varasemate ja kavandatavate raietega kahjustada rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust või sidusust. Keskkonnaamet ei ole rohevõrgustiku metsades raielubade andmise korraldust sisuliselt muutnud ja neid antakse endiselt välja automaatmenetluses - mõjusid hindamata. PEM on viimastel aastatel vaidlustanud hulgaliselt metsateatisi, millest mitmed on samadel põhjustel tühistatud. Tänane kohtulahend kinnitab järjekordselt, et riik viljeleb raielubade andmisel jätkuvalt ebaseaduslikku praktikat.
„See otsus on oluline meeldetuletus, et raielubade andmisega ei saa endisel viisil jätkata. Raieloa andmine ei ole üksnes registrikande tegemine, vaid üksikule raiele luba andes tuleb vaadata ka laiemat mõju, mida raied tervikuna maastikul tekitavad. Selles kohtuasjas selgus, et samas piirkonnas oli rohevõrgustikus tehtud ka varem suuri uuendusraieid ja antud ka viimase aasta jooksul järjest uusi raielube juurde. Kohus leidis, et keskkonnaamet seda arvesse ei võtnud, ehkki õigusnormid teda selleks kohustavad”, selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari, kes esindas MTÜd kohtumenetluses.
Kaebaja, keskkonnaühenduse Päästame Eesti Metsad MTÜ sõnul näitab riigikohtu otsus, et Eestis antakse raielube jätkuvalt viisil, mis ei taga loodusväärtuste kaitset. „Üksik raieluba võib paberil paista väike, kuid Eesti metsade kriitilises seisus ei saa enam teeselda, et killustunud otsustel puudub kogumõju. Riik peab lõpetama praktika, kus metsade ja elurikkuse arvelt tehakse otsuseid, ilma et nende mõju oleks ausalt ja sisuliselt hinnatud,“ ütles Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige.
On märgiline, et riigikohtu otsus on tehtud hetkel, mil on eriti teravalt ilmnenud Eesti metsade tagavara ja loodusväärtuste kriitiline seis ja valitsus on kavandamas seadusemuudatusi, mis võivad loodusväärtuste kaitset veelgi nõrgendada.
Riigikohus tühistas tänase otsusega nii Tallinna halduskohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu varasemad otsused, mis olid jätnud MTÜ kaebuse rahuldamata. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes oma otsuse piisavalt põhjendamata ega arvestanud riigikohtu varasemat praktikat sarnastes asjades.
Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 3-22-348 on võimalik tutvuda riigikohtu kodulehel.
__________________________________
Kohtuotsuse olulisemad seisukohad:
Planeeringutes täpsete tingimuste puudumine: Kohus märkis, et kui kohaliku omavalitsuse üldplaneering ei sätesta rohevõrgustiku toimimiseks piisavalt täpseid tingimusi, on Keskkonnaametil kohustus metsateatiste menetlemisel ise põhjalikult hinnata, kas raie kahjustab võrgustiku sidusust ja eesmärke.
Kumulatiivne mõju: Ainuüksi raieala väike osakaal kinnistust ei tähenda automaatselt, et rohevõrgustik säilib. Keskkonnaamet peab arvestama ka piirkonnas varem tehtud või planeeritud raieid ning muid tegevusi (nt kuivendamine), mis võivad üheskoos rohevõrgustiku toimimist oluliselt mõjutada.
Automaatmenetluse piirid: Riigikohus kinnitas, et metsateatiste menetluse võib osaliselt automatiseerida, kuid infosüsteem peab suutma tuvastada juhud, kus oht rohevõrgustikule pole välistatud. Sellistel puhkudel peab otsuse tegema ametnik, kes teostab sisulist kaalutlusõigust.
Avalikkuse kaasamine: Kohus heitis Keskkonnaametile ette ka avalikkuse teavitamata jätmist. Keskkonnaorganisatsioonidel peab olema võimalus esitada vastuväiteid enne raielubade registreerimist, et aidata kaasa asjaolude selgitamisele.
Lisainfo:
Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige
faristamo@gmail.com, 53496347
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert
kart@k6k.ee, 527 4761