Uudised

MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige Mihkel Annus: „Ebaefektiivse põlevkivienergeetika lõpp lähikümnenditel on paratamatu taastuvenergeetika jõulise esiletõusu, põletusseadmete amortiseerumise ning põlevkivi tarbevaru peatse lõppemise tõttu. Seega on tarvis piisavalt varakult ja valdkonnaüleselt pöörata tähelepanu sellele, kuidas tagada tulevikus elektri varustuskindlus, milline on parim lahendus Ida-Viru muutuva tööturu tingimustes ning kuidas maandada võimalikke majandusriske. Soovime anda riigile selge sõnumi, et avalikkus tunneb paremate lahenduste leidmise vastu huvi, ning lükata hoo sisse ühele olulisemale Eesti tulevikku puudutavale arutelule.”

Hoolimata Eesti riigi taastuvenergia- ning kliimaeesmärkidest on hetkel ebaselge, milliste täpsemate sammudega on riik plaaninud nendele väljakutsetele vastu minna. 2016. aastal vastuvõetud põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas aastatel 2016-2030 puudub muuhulgas põlevkivi kaevandamismahtude vähendamise ja pikemas perspektiivis lõpetamise ambitsioon, kuigi järgmise aastakümne lõpuks on plaanis sulgeda ligikaudu ⅔ põlevkivielektrijaamade täna töötavatest energiaplokkidest. Arengukavas prognoositakse, et nafta maailmaturuhind ja EL süsinikukaubandus suunavad põlevkivi kasutust otsepõletamiselt õlitootmisele. Selline lähenemine on kliimamuutuste ohjeldamise mõttes jätkusuutmatu, sest globaalses plaanis ei ole tähtsust, kuidas ja millises riigis fossiilset päritolu süsinik atmosfääri satub. Samuti on OECD leidnud, et Eesti senised tegevused ei toeta piisavalt kliimamuutuste leevendamist ning tarvis oleks seada oluliselt julgemaid eesmärke ja astuda selgemaid samme.

Põlevkivi intensiivne kasutamine on Eestis üks suurimaid keskkonnaprobleeme, põhjustades vee ja õhu saastumist, põhjavee taseme langust ning mitmeid tervisehädasid. Mitme uuringu kohaselt on just põlevkivitööstuse tõttu väikesel Eestil maailmas üks suurimaid süsinikujalajälgi - ühe Eesti elaniku kohta paisatakse igal aastal õhku ligi 14 tonni süsihappegaasi.  Lisaks tarbib põlevkivitööstus üle 90% kogu Eesti veekasutusest ning põlevkivijäätmed moodustavad ligi 98% Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest. Alternatiivina põlevkivienergeetikale on võimalik kombineerida mitmeid erinevaid taastuvenergialahendusi, näiteks mere- ja maismaatuulepargid, säästlikult varutud biomass, päikeseenergia jm.

PÕXITi rahvaalgatust veab Eesti Roheline Liikumine. Algatust toetavad Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus. 

Vaata ka rahvaalgatust.