Uudised

Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada metsateatised ja Keskkonnaameti käskkirja teatiste väljastamise kohta. Tallinna Halduskohus jättis 7. septembri 2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas seepeale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada metsateatiste kehtivus. Kaebaja palus kohtul keelata vastustajal kohtuotsuse jõustumiseni samadel eraldistel ka uute raiete heakskiitmise. Ringkonnakohus jättis oma 15.10.2020 määrusega EÕK taotluse rahuldamata, st ei peatanud metsateatiste kehtivust vaidluse ajaks ringkonnakohtus. Esialgne õiguskaitse oli vajalik selleks, et välistada raiete tegemine ja sellega metsise elupaiga kahjustamine juba kohtuvaidluse ajal enne kohtuasja lõplikku lahendust. Esialgse õiguskaitseta poleks kasu ka kohtuotsusest, mis tuvastaks metsateatiste õigusvastasuse ja keelaks raied, sest kahju oleks juba tehtud.

Kaebaja kaebas edasi Riigikohtule, paludes sel ringkonnakohtu määrus tühistada ning rahuldada EÕK taotlus. Määruskaebuses Riigikohtule heitis kaebaja peamiselt ette seda, et ringkonnakohus jättis EÕK taotluse lahendamisel täielikult tähelepanuta kaks eksperthinnangut. Nendega lükkas kaebaja ümber Keskkonnaameti väited sellest, et raietega metsist ei kahjustata. Ringkonnakohus aga väitis jätkuvalt, et kaebaja ei ole põhjendanud metsisele kahju tekkimist. Ka ei selgitanud ringkonnakohus, miks ta ekspertarvamustega ei arvesta.

Riigikohus rõhutas, et kuigi EÕK taotlus vaadatakse läbi lihtsustatud korras (lihtmenetluses), siis tuleb menetlusosalistele ikkagi tagada tõhus ja võrdne võimalus esitada oma seisukohti ning kohtulahend peab olema põhjendatud. Praegusel juhul ringkonnakohus küll tunnistas esialgse õiguskaitse vajadust, kuid jättis selle kohaldamata põhjusel, et kahjulike tagajärgede tekkimise risk on väga väike. Ringkonnakohus ei põhjendanud aga sellele järeldusele jõudmist nõuetekohaselt, kuna jättis ilma igasuguste selgitusteta täielikult kõrvale kaebaja esitatud eksperthinnangud.

Täiendavalt toonitas Riigikohus, et „olukorras, kus kahjuliku tagajärje saabumist ei ole alust pidada väga vähetõenäoliseks, tuleb EÕK taotlust lahendades arvestada ka kaebuse eduväljavaateid ja kaaluda asjassepuutuvaid huve“. Riigikohtu hinnangul ei kaasneks EÕK kohaldamisega metsateatiste adressaatidele (RMK, v.a ühe metsateatise puhul) märkimisväärset kahju, kuna tõenäoliselt kaotavad veel kehtivad metsateatised enne kohtuvaidluse lõppu kehtivuse ning eeldatavasti ei oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral uute metsateatiste heakskiitmisele takistusi. Ka pole RMK väitnud, et raiete tegemisega oleks kiire. Metsis on aga teise kategooria ohustatud liik ja harvendusraied võivad minna vastuollu isendikaitse sätetega. Seetõttu räägib Riigikohtu hinnangul looduskaitseline avalik huvi EÕK kohaldamise kasuks. Et vaidlustatud metsateatistega on valdavalt kavandatud riigimetsa raie, siis esineb antud juhul looduskaitselisele avalikule huvile vastassuunaline avalik huvi raiete teostamiseks – huvi metsa hooldada ja riigile tulu teenida. Riigikohus asus seisukohale, et riigi huvi raieid teostada ei saaks raiete edasilükkamisel oluliselt kahjustada, mistõttu prevaleerib praegusel juhul looduskaitseline avalik huvi.

Kokkuvõttes otsustas Riigikohus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud metsateatiste kehtivus ringkonnakohtu menetluse ajaks. Riigikohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse keelata samadele kinnistutele uute metsateatiste väljastamine pärast seda, kui kõigi vaidlustatud metsateatiste aastane kehtivusaeg lõppeb. Vaidlus metsateatiste õiguspärasuse üle jätkub ringkonnakohtus, kus otsuse tegemise ajaks on määratud 09.02.2021.

Klienti nõustas haldus- ja ringkonnakohtumenetluses KÕKi jurist Merlyn Mannov.

Loe lisaks:

Riigikohtu otsus 3-20-605, 11.12.2020