Eesti on võtnud endale eesmärgi saada kliimaneutraalseks 2050. aastaks. See tähendab, et tegutseda tuleb sihipäraselt ja kiiresti juba praegu, sest üha hoogustuv kliimakriis on käes. Sel kevadel ilmunud viimatine IPCC raport ütleb, et ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 43 protsenti võrreldes 2019. aasta heitkogustega.
Selleks, et ambitsioonikaid kliimaeesmärke oleks päriselt võimalik täita, ei saa jääda lootma, et pelgalt kliimamuutuse teema panemine riigi strateegiatesse ja valdkondlikesse arengukavadesse viikski meid soovitud eesmärkideni.
Artikli tervikteksti saab lugeda ERRi arvamusportaalist.