Uuringu tulemused näitavad laialdaste muutuste vajadust. Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks. Kuna seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head, on muutust vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.
Lahendustena näeme teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. Võtmetähtsusega on seejuures ametnike tegevus, sh plaanitava tegevuse kohta teadete avaldamisel. Viimased peaksid olema nähtavad ning arusaadavad – praegu on ajalehekuulutused jm teated tihtilugu silmatorkamatud ning tavakodanikule arusaamatus tehnilis-juriidilises keeles. Sellised teated ei tekita inimestes suure tõenäosusega äratundmist, et neid oodatakse siiralt olulise otsuse tegemises kaasa rääkima. Samuti on oluline anda osalejatele sisulist tagasisidet, et ei tekiks tunnet, nagu oleks ettepanekute tegemine tühi vaev.
Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse samas keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks.
Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte - asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.