Analüüsi eesmärk oli vastata küsimusele, kas ja millises ulatuses on otstarbekas, õige ning põhjendatud kohaldada väljatöötatavale kliimaseadusele või kliimaõigusele laiemalt keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS).
Analüüsi põhijäreldusena võib välja tuua, et olenemata sellest, kas lugeda kliimaalast regulatsiooni keskkonnaõiguse osaks või mitte, tuleb kliimaseaduse koostamisel ja rakendamisel kinni pidada keskkonnaseadustiku üldosa normidest, kuna KeÜS üldsätted kehtivad kõigis olukordades, mis võivad puudutada keskkonnaõiguse eesmärke. Kliimaseadus keskendub kliimamuutuse mõju vähendamisele, samas kui KeÜS eesmärk on üldine keskkonnahäiringute vähendamine ja säästva arengu edendamine.
Seetõttu peab kliimaseaduse väljatöötamisel ja rakendamisel arvestama keskkonnaseadustiku (KeÜS) põhimõtetega, nagu keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõte, lõimimispõhimõte, vältimispõhimõte, ettevaatuspõhimõte ning „keskkonna kasutaja maksab“ põhimõte. KeÜS põhimõtted on õiguslikult siduvad ja nendega tuleb arvestada otsuste tegemisel.
KeÜS loamenetluse peatükk (5. ptk) kohaldub otsesõnu vaid keskkonnakaitse valdkonna lubadele, ent kavandatav kliimaseadus mõjutab kindlasti ka keskkonnalubade andmist. Kliimaseadus võib mõjutada loamenetlusi, mis toovad kaasa olulise kliimamõju, ning ülemäärane kliimamõju võib olla aluseks loa andmisest keeldumisele või kehtivate lubade muutmisele. KeÜS sätestab ka seda, et loa andmisest võib keelduda, kui see takistaks kaalukama huvi elluviimist.
Kliimaseadus puudutab ka õigust puhtale keskkonnale (KeÜS § 23) ja avalikkuse osalemise võimalusi kliimakavade koostamisel (KeÜS § 28). Analüüsi kohaselt laieneb õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale lisaks ka kliimale.
KeÜS võimaldab keskkonnaühendustel vaidlustada kliimaalaseid otsuseid, ning EIK lahendi järgi võib inimõiguste kaitsele tugineda ka ühendus, mis kaitseb kollektiivset huvi. Autorid leiavad, et Soome näitel võiks kaaluda kliimaseaduses eraldiseisvate kaebeõiguse sätete kehtestamist kliimakavade vaidlustamiseks.
Praeguseks (2024. a augustiks) on kliimaministeerium avalikustanud ka kliimaseaduse eelnõu, täpsemalt kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Kuivõrd eelnõus on analüüsi järeldustega arvestatud, tuleb hinnata juba edaspidi.
Analüüsi koostasid SA Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari ja jurist Kertu Birgit Anton.
Analüüsi on võimalik lugeda SIIN.