3-3-1-66-08
Rae valla kodanik on vaidlustanud Rae Vallavolikogu 21.08.07 otsuse, millega otsustati mitte kehtestada Tamme kinnistu detailplaneeringut. Asjas tekkis vaidlus, kuna ehitusseaduse § 13 kohaselt tagab detailplaneeringu infrastruktuuride (avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni) väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kohalik omavalitsus (KOV), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vaidlusaluses asjas esitas Rae Vallavalitsus kinnistuomanikule nõude sõlmida Rae vallaga leping valla kohustuse üleandmiseks. Kuna kinnistuomanik ei olnud nõus lepingut sõlmima, otsustas Rae vald detailplaneeringut mitte kehtestada, kuna vallal lasuks infrastruktuuride väljaehitamise kohustus, milleks vallal ei ole rahalisi vahendeid.
Riigikohus möönab lahendis, et kohalikul omavalitsusel rahaliste vahendite puudumine või mitteeraldamine detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaarendamiseks võib olla piisav alus detailplaneeringu kehtestamata jätmisel. Raha puudumise kui argumendi või kaalutluskriteeriumi sobivust hinnates tuleb Riigikohtu hinnangul aga arvestada, et vahendite olemasolu või puudumine detailplaneeringute täitmisega seonduvate kulude katmiseks on KOV-l üldjoontes teada juba detailplaneeringu menetluse algatamisel. Seetõttu peaks KOV juba planeeringutaotluse läbivaatamisel kaaluma, millised kulutused võivad kaasneda selle planeeringu täitmisega ning vajadusel läbi rääkima planeeringu tellijaga nende kulutuste katmise tingimused.
Riigikohtu hinnangul ei olnud vaidlusaluse detailplaneeringu puhul kõik kulutused vallale ettenähtavad. Detailplaneeringuga hõlmatud tee tolmuvabaks muutmise nõue ei sisaldunud detailplaneeringu lähteülesandes, vaid tulenes vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringust. Seetõttu ei ole Riigikohtu hinnangul põhjendatud kinnistuomaniku väide, et talle tehti ettepanek infrastruktuuri objekti rajamise kohustused üle võtta ootamatult.
Kuna aga antud asjas ei olnud alama astme kohtud aga selgitanud välja, kas vastas tõele kinnistuomaniku väide, et tegelikult hõlmas talle tehtud ettepanek lepingu sõlmimiseks detailplaneeringust tunduvalt laiemat objektide ringi, saatis Riigikohus asja uuesti ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
KÕKi hinnangul on Riigikohtu lahend siiski oluline infrastruktuuride väljaehitamise kohustuse ja planeeringu kehtestamisest loobumise õiguse tõlgendamise osas.
Vt Riigikohtu lahendit
|
