EL kliima- ja energiapoliitika eesmärgid aastani 2030: liikmesriigid rahulolevad, keskkonnaorganisatsioonid kriitilised

 23. ja 24. oktoobril toimunud EL Nõukogu kohtumisel leppisid liikmesriigid kokku uutes kliima- ja energeetikapoliitika eesmärkides aastani 2030. Otsustati vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 40% võrra, tõsta taastuvenergia osakaal energiatarbimises 27%-ni ning energiasäästu eesmärgiks seada samuti 27%. Mitmetel häälekatel liikmesriikidel, teiste seas nt Poolal ja Suurbritannial oli põhjust otsusega rahul olla. Positiivne oli ka Eesti valitsuse reaktsioon. Seevastu keskkonnaorganisatsioonid ning n-ö rohelised ettevõtted olid otsuse suhtes vägagi kriitilised.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine

Kliimamuutuse seisukohalt on uues kokkuleppes olulisim kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk. Vastavalt kokkuleppele tuleks EL-s 2030. aastaks vähendada heitkoguseid 40% võrra võrrelduna 1990. aastaga (2020. a eesmärgiks on 20%). Heiteid heitkoguste kauplemise süsteemiga (ETS) hõlmatud valdkondades (elektritootmine, terasetööstus jms) tuleks vähendada 43% ja teistes valdkondades 30% võrreldes 2005. aastaga.

Eesmärk oleks ELile siduv; selle saavutamiseks soovitakse muuta ETS-reegleid ning seada süsteemist välja jäävates valdkondades (nt transport, põllumajandus) liikmesriikidele individuaalsed heite vähendamise eesmärgid. Sarnaselt praegusega oleksid heite vähendamise eesmärgid liikmesriigiti riikide jõukust jm tegureid arvestades erinevad. Nt võib Eesti kehtiva süsteemi kohaselt 2020. aastaks 2005. aastaga võrreldes heitkoguseid isegi 11% võrra suurendada, samas kui Luksemburg, Taani ja Iirimaa peavad heiteid 20% vähendama.

Olulise lisaklauslina märkisid riigipead, et vaatavad heite vähendamise eesmärgid üle pärast 2015. aastal Pariisis toimuvat kohtumist, kus sõlmitakse rahvusvaheline kliimaalane kokkulepe.

Kuigi kokkulepitud eesmärk vastas Komisjoni esmasele ettepanekule, ning oli selgelt meelepärane mõningatele liikmesriikidele eesotsas Poolaga, pälvis see jätkuvalt kriitikat. Suurtest keskkonnaorganisatsioonidest oli häälekaim Friends of Earth Europe, kelle esindaja sõnul on eesmärk mitte ainult väheambitsioonikas, vaid eirab ka teadlaste soovitusi. Organisatsiooni hinnangul ei taga võetud eesmärgid, et globaalse temperatuuri tõus jääks alla 2 kraadi Celsisuse järgi, mida on teadlaste poolt peetud n-ö taluvusepiiriks. Friends of Earth hinnangul peaks ohtliku kliimamuutuse vältimiseks olema heite vähendamise eesmärk oluliselt suurem – 60%.

Taastuvenergia kasutamine

Teise eesmärgina otsustasid riikide esindajad seada eesmärgiks toota taastuvatest allikatest 2030. aastaks 27% energia lõpptarbimisest EL-is (eesmärk 2020. aastaks on 20%). Seegi eesmärk oleks siduv EL-tasandil, ent liikmesriikidele konkreetseid eesmärke ei seataks. See oleks oluliselt erinev praegusest süsteemist, kus liikmesriikidele on direktiiviga ette nähtud 2020. aastaks saavutatav taastuvenergia osakaal (Eestil nt 25%, Ungaril 13%, Rootsil 49%).

Kuigi 27% eesmärk on kooskõlas Komisjoni varasema ettepanekuga, oli Euroopa Parlamendi eelmine koosseis otsustava enamusega nõudnud selle suurendamist 30%-ni. Kuidas reageerib ettepanekule uus Euroopa Parlamendi koosseis, ei ole käesoleval hetkel veel täiesti selge. Otsus jätta liikmesriikidele konkreetsed taastuvenergeetika eesmärgid seadmata tulenes teatud liikmesriikide tugevast ja häälekast vastuseisust. Olulisemateks oponentideks olid Suurbritannia ning Poola, kusjuures viimase seisukoht on eeskätt mõjutatud söetööstuse suurest tähtsuses riigi majanduses. Eesti keskkonnaministeerium leidis oma pressiteates samuti, et riigile on oluline vabadus otsustada, kuidas heitkoguseid vähendada.

Taastuvenergeetikasektori ettevõtjad olid otsuse suhtes pigem reserveeritud – päikesepaneelide tootjate liit nt leidis, et tehtud samm on taastuvenergiaallikate potentsiaali arvestades väga väike. Samas signaalina taastuvenergeetika tähtsusest ja väärtustamisest on see siiski tähtis. Keskkonnaorganisatsioonid olid oluliselt kriitilisemad, häälekate kriitikute hulka kuulunud keskkonnaühenduste võrgustiku European Environmental Bureau (EEB) hinnangul peaks eesmärk olema pea kahekordne – 45%.

Energiasäästu eesmärk

Energiasäästu eesmärgiks seadsid liikmesriigid omalt poolt 27%. Kokkuleppes lisati, et see eesmärk vaadatakse 2020. aastal üle, perspektiiviga suurendada seda 30%-ni. 30% oli ka Euroopa Komisjoni poolt pakutud eesmärgiks. Energiasäästu eesmärk ei oleks seejuures ei EL-le ega liikmesriikidele siduv, vaid indikatiivne.

Lisaks keskkonnaühendustele kritiseerisid seda otsust teravas toonis ka ehitusmaterjalide tootjate ühendused Eurima ja EuroACE, pidades eesmärki selgelt liiga väheambitsioonikaks. Viimane ühendus leidis omalt poolt, et tegelikult vajaks EL 40% energisäästu eesmärki.

Järgmised sammud

Kuigi poliitiline kokkulepe EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkides on liikmesriikide esindajate vahel nüüd saavutatud, ei võetud oktoobri lõpus vastu ühtegi siduvat õigusakti. Poliitiline kokkulepe tuleb järgmisena vormistada konkreetseteks eelnõudeks, mis saab olema värske Euroopa Komisjoni koosseisu ülesandeks. Muuhulgas vajab lahendamist küsimus sellest, kuidas rakendab EL uut, varasemast paindlikumat ja vähem siduvat mehhanismi selliselt, et eesmärgid ka tegelikkuses saavutatakse.

Ettevalmistused rahvusvahelisteks läbirääkimisteks Limas

EL uued eesmärgid on otseselt seotud ka rahvusvahelisel tasandil toimuvate läbirääkimistega, mille järgmine voor leiab aset detsembri alguses, Peruu pealinnas Limas. Läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks on otsustada, milliseid küsimusi uues leppes täpsemalt reguleeritakse ning millist infot oma tulevase panuse osas peavad riigid järgmise aasta alguses lepingu väljatöötamiseks esitama.

EL Nõukogu ning Parlament on asunud ka selle kohtumise tarbeks oma seisukohta välja töötama. Nõukogu võttis oma seisukohad vastu juba 28. oktoobri kohtumisel, rõhutades omalt poolt, et leppes peaks olema kesksel kohal ka kliimamuutustega kohanemise meetmed. Kasvuhoonegaaside vähendamise osas peaks lepe seadma selge raamistiku, ent jätma võimaluse uute andmete põhjal riikide kohustusi muuta. Oluline on kasutada ka ühtseid ja läbipaistvaid meetodeid eri riikide panuse mõõtmiseks. Euroopa Parlament omalt poolt rõhutas vajadust hoida Maa atmosfääri temperatuuri tõus alla 2 kraadi Celsiuse järgi ning jätkata arengumaid abistava ÜRO kliimafondi rahastamist.

EL Nõukogu kohtumise järeldused (ingl k, pdf)

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht (ingl k)

Uudisteportaali EurActiv.com uudis kokkuleppe kohta (ingl k)

Keskkonnaministeeriumi pressiteade EL kliima- ja energeetikaeesmärkide kohta

Friends of Earth pressiteade (ingl k)

EEB pressiteade (ingl k)