Põlevkivi kasutamise arengukava 2016-2030 on koos KSH aruandega avalikul väljapanekul

Keskkonnaministeerium on avalikustanud põlevkivi kasutamist puudutava strateegia järgmiseks 15 aastaks koos selle mõjude hindamise aruandega. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" eelnõu ning arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet saavad huvilised kommenteerida 19. novembrini. Dokumendid on avalikustatud arengukava ja KSH koostamist korraldava Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Käesolevas uudises anname muudatustest omapoolse ülevaate.

Põlevkivi arengukava määrab põlevkivi kasutamise strateegilised eesmärgid ja kirjeldab nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Uue arengukava eelnõu üldeesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse jätkusuutliku arengu ja varustatuse põlevkivivaruga ning vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Lühidalt öeldes näeb strateegia ette põlevkivi kasutamisega jätkamise, ent soovib, et seda tehtaks senisest säästvamalt.

Arengukava eelnõu kohaselt jäetaks kehtiv põlevkivi kaevandamise aastamäär (20 milj t) kehtima vähemalt 2020. a lõpuni. Selgituste kohaselt tagab selline kaevandamismäär varustuskindluse ettevõtetele; enne keskkonnamõjude vähenemist ei saa kehtivat määra suurendada.

Arengukava eelnõus on seatud kolm strateegilist eesmärki. Esimesed kaks näevad ette põlevkivi kaevandamise ning kasutamise efektiivsuse suurendamise ja keskkonnamõju vähendamise. Kolmandaks eesmärgiks on arendada haridus- ja teadustegevust.

Kaevandamise tõhususe suurendamiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks näeks arengukava ühe tegevusena ette tulevikus Eesti põlevkivimaardlas nn eelispiirkondade (perspektiivsete uute kaevandusalade) määratlemise. Eelispiirkondadeks oleks alad, kus kaevandamise oleks majanduslikult tulus, ent selle mõju kõige väiksem. Eelnõu kohaselt saab seejuures aluseks võtta looduskeskkonna kaevandamistundlikkuse rakendusuuringu tulemused, kombineerides neid majandusanalüüsiga. Seejuures on rakendusuuringus põhjalikult kaardistatud vaid peamiselt looduskaitselisi, seadustest tulenevaid piiranguid; sotsiaal-majanduslikele mõjudele rakendusuuringutes tähelepanu pööratud ei ole.

Lisaks sellele nähakse peamiste tegevussuundadena ette allmaakaevandamise kadude vähendamise võimaluste uurimist, põhjavee kaitse meetmete uurimist ja rakendamist ning jääkreostuse ning pärandmõju (nt pinnase vajumine vanade kaevanduskäikude kokkuvarisemisel) vähendamist.

Põlevkivi tõhusama ja keskkonnasäästlikuma kasutuse üheks võtmeks on arengukava eelnõu kohaselt õlitööstus ning seal tekkivate kõrval- ja jääkproduktide (nt uttegaasi) kasutamine energiatootmiseks. Samas ei näe arengukava ette ka põlevkivi n-ö otsepõletamise lõpetamist, selle säästlikumaks muutmiseks saab nt toota koos elektrit ja soojusenergiat ning põletada koos põlevkiviga biomassi.

Lisaks plaanitakse uurida veekeskkonnale ohtlike ainete päritolu ning täpsustada nendega seotud keskkonnanõudeid, uurida lõhnahäiringut, samuti tegeleda jääkreostuse ja ladestatavate jäätmete küsimusega. Eraldi teemana on plaanis uurida põlevkivitööstuse negatiivset sotsiaalset mõju ja võtta keskkonnaalaseid meetmeid, mis parandaks piirkonna elanike tervist ja heaolu.

Kolmas eesmärk – põlevkivialase hariduse ja teaduse arendamine on suuresti eelduseks kahe eelmise eesmärgi täitmisele. Kuna paljudes küsimustes näeb arengukava eelnõu ette alles täiendavate analüüside läbiviimise enne meetmete võtmist, siis tuleb selleks kasutada juba olemasolevaid teadlasi ja spetsialiste ning koolitada ka uusi. Olulise eesmärgina on ette nähtud põlevkivitööstuse väliskulu arvestamise metoodika väljatöötamine ning analüüs. Viimane on vajalik mh ka keskkonnatasude kohase ja õiglase suuruse väljatöötamiseks.

Põlevkivi arengukava koostamisega üheaegselt toimub keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on hinnata arengukavas ettenähtud tegevuste mõju keskkonnale ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Koos arengukava eelnõuga on avalikul väljapanekul ka mõjude hindamise aruanne ehk nö lõppraport.

Aruandest selgub, et kuigi viimase 10 aasta jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud, esineb seal jätkuvalt keskkonna kvaliteedile seatud piirväärtuste ületamist. Põhjavesi on saastunud ja mitmed (kõrgemad) põhjaveekihid kasutuskõlbmatud. Saastunud on ka pinnaveekogud, pärast kaevandamise lõppemist on mitmed jõed ja ojad ära kuivanud. Teadmata on, kas õlitööstuses tekkivat heitvett on võimalik puhastada normidele vastavaks. Tööstuse heited ja kaevandusalade laienemine ohustab looduskaitsealuseid alasid ja objekte. Välisõhu kvaliteet on probleemne Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas ja Kiviõlis, eelkõige on probleeme vääveldioksiidi, kopsuhaigusi põhjustavate tahkete peenosakeste ja lõhnaainetega. Seejuures on kohalike elanike seas levinud arvamus, et mõjude leevendamist ei rahastata ning sellega ei tegeleta piisavalt.

Aruandes märgitakse, et arengukava keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik mõju on kokkuvõttes eeldatavalt positiivsed. Põhiliste põlevkivi kaevandamise ja kasutamise negatiivsete mõjude leevendamise meetmetena on aruandes välja pakutud kaevandamise aastamäära jätmine 20 milj tonnile, kaevandatavate alade eelispiirkondade määramine, põlevkiviõli tootmise eelisarendamine, karjääride etapiviisiline sulgemine ning keskkonnatasudest Ida-Virumaale suunatud eriprogrammi loomine. Kaitstavate loodusobjektide kahjustamist saab aruande kohaselt vältida eeskätt konkreetse keskkonnaloa menetluses.

KSH aruanne toob välja, et põlevkivitööstuse varustuskindluse tagamiseks on lähitulevikus vajalik uute kaevanduste avamine. Aruande lisas on ekspert välja pakkunud, et uuteks kaevandamisaladeks võiks olla Uus-Kiviõli, Sonda, Oandu ja Estonia II.

Riigikontroll leidis tänavuses aastaaruandes Riigikogule, et riigil puudub hetkel arusaam selle kohta, millised üldse on põlevkivisektori terviklikud mõjud (sh tervise-, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud). Selles olukorras ei saa ka hinnata, milline on otstarbekas aastane kaevandamismäär ja kui suurt negatiivset mõju on ühiskond valmis taluma.

KÕKi hinnangul viitab ka valminud arengukava eelnõu kahjuks sellele, et puuduvad piisavad andmed konkreetsete ja tõhusate meetmete võtmiseks. Suur osa arengukava tegevusi on jätkuvalt seotud erinevate mõjude või nende leevendusmeetmete väljaselgitamisega, konkreetseid meetmeid mõjude vähendamiseks on ette nähtud vähe. Seejuures oli põlevkivitööstuse mõjude (sh tervisemõjude) väljaselgitamine juba kehtivas arengukavas eesmärgiks püstitatud . Kuna kehtivat arengukava ei ole suudetud adekvaatselt täita, lükkub elu- ja looduskeskkonna kaitseks tõhusate meetmete võtmine taaskord teadmata tulevikku.

Eraldi tähelepanu vajab ettepanek määratleda nn eelispiirkonnad (perspektiivsed kaevandusalad). Arengukava eelnõu kohaselt on tegemist otsusega, mille peaks ette valmistama ja tegema alles arengukava kehtestamise järel. Samas on KSH aruande koostanud ekspert aruande lisas juba loetlenud alasid, kuhu eksperdi hinnangul võiks järgmised kaevandused rajada. KÕKi hinnangul moonutab selline teguviisi arengukavas ettenähtud tegevuse mõtet, kuna kui arengukava mõjude hindamise ekspert juba esitab loetelu aladest, mis peaks justkui olema parimad võimalikud, on otsus sisuliselt juba langetatud ning igasugune edasine eelispiirkondade määramine puhas formaalsus.

Arengukava teksti põhjal on eelispiirkondade määramise näol tegemist sisuliselt eelotsusega selle kohta, kuhu rajatakse järgmised kaevandused, seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga otsusega. Eksperdi eelistatud kaevandamisalade esitamine KSH aruande lisas on KÕKi hinnangul seega vastuolus nii keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kui nn Aarhusi konventsiooniga. Avalikkusel oleksid hilisemas eelispiirkondade määratlemises parimal juhul vaid piiratud võimalused kaasa rääkida, kuna sisuliselt on eelispiirkonnad juba välja valitud. KÕKi hinnangul oleks oluliselt paremaks lahenduseks määratleda eelispiirkonnad maakonnaplaneeringutega, kus vaadeldaks terviklikult kogu põlevkivimaardla ala ning kaalutaks kõiki kaevandamisega seotud asjaolusid ja huve; lisaks looduskaitselistele piirangutele ka mõju kohalike elanike heaolule, tervisele jms.

Arengukava ja KSH aruande edasine menetlus

Kuni 19. novembrini saab KSH aruande kohta esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi keskkonnamõju hindajale (AS Maves) või Keskkonnaministeeriumile. KSH aruande avalik arutelu toimub samuti 19. novembril Keskkonnaministeeriumis.

Põlevkivi arengukava kinnitab Riigikogu.

Põlevkivi arengukava ja KSH aruande materjalid Keskkonnaministeeriumi veebilehel

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee