Riigikontroll: riik peaks jõulisemalt nõudma põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamist
Mai
lõpus avalikustas Riigikontroll auditi, milles hindas riigi tegevust
põlevkivijäätmete tekke ja käitlemise suunamisel. Küsimus on oluline, kuna ligi
80% jäätmetest tekib Eestis põlevkivitööstuses. Sellest omakorda enam kui pool
on ohtlikud jäätmed. Seetõttu tekib Eestis ühe elaniku kohta ELi riikidest
kõige enam ohtlikke jäätmeid – lausa 40 korda rohkem kui EL riikides
keskmiselt. Riigikontrolli hinnangul peaks riik põlevkivijäätmete osas olema
nõudlikum. Järgnevalt kirjeldame, mida Riigikontrolli hinnangul täpsemalt ette
võtta tuleb ja mida riigiasutused sellest arvavad.
Põlevkivijäätmed ja nende teke
Põlevkivi
kaevandamisel ja töötlemisel tekib mitut liiki jäätmeid: sh aheraine (lubjakivi
ja peenpõlevkivi segu), põlevkivi koldetuhk ja lendtuhk, poolkoks, must tuhk ja
fenoolvesi. Nimetatud jäätmeliikidest vaid aheraine ei kuulu ohtlike jäätmete
hulka. Põlevkivijäätmete teke on suurema elektri- ja õlitoodangu tõttu pärast
2009. a hoogsalt kasvanud. Seega ei ole tegemist mitte ajas väheneva, vaid
pigem suureneva probleemiga.
Keskkonnakaitseload on puudulikud
Analüüsides
põlevkivijäätmete käitlemist puudutavaid keskkonnakaitselube, järeldas
Riigikontroll, et lubade tingimused olid sageli puudulikud. Keskkonnakaitseks
seatud tingimused, jäätmete arvestus ning jäätmete taaskasutamise nõuded olid
sageli kirja pandud väga üldsõnaliselt. Ebamäärane tingimuste sõnastus
raskendab nende täitmise kontrollimist ja ei motiveeri ettevõtjaid
keskkonnasõbralikult käituma. Seirenõuded sageli kas puudusid või ei olnud
piisavalt täpsed, et võimaldaks usaldusväärselt hinnata ettevõtjate
keskkonnamõju.
Lubade
tingimused ei motiveeri ka jäätmeteket vähendama, kuna lubatud jäätmetekke
kogused arvutatakse ettevõtete maksimaalse tootmisvõimsuse järgi. Kuna
tegelikkuses ei toimi elektrijaamad ning õlitehased pidevalt maksimaalsel
koormusel, jääb tegelik jäätmeteke oluliselt alla loaga lubatavate koguste.
Keskkonnaministeeriumi enda sõnul ei ole lubade tingimustega jäätmete tekke
vähendamine ka eesmärgiks ning selleks sobiva mehhanismina nähakse eelkõige
keskkonnatasusid.
Lubadega
seoses märkis Riigikontroll ka, et lubade infosüsteem (KLIS2) ei ole heaks
tööriistaks ametnikele, kuna ei vähenda nende töökoormust ega võimalda anda
ülevaadet avalikkusele. Keskkonnaamet on asunud küll uut lubade menetlemise
infosüsteemi looma, ent selle osas korraldati käesoleva aasta alguses alles
esimene hange.
Järelevalve ettevõtete tegevuse üle peab
olema tõhusam
Hinnates
Keskkonnainspektsiooni tööd, leidis Riigikontroll, et sageli piirduti vaid
ettevõtjate tegevuse pealiskaudse ja formaalse kontrolliga. Omapoolset
kontrollseiret (ettevõtjate seire adekvaatsuse hindamiseks)
Keskkonnainspektsioon ei tee, mistõttu puuduvad garantiid ettevõtjate tehtava
seire tulemuste õigsuse osas. Osalt võib pealiskaudse kontrolli põhjuseks olla
ka ettevõtjate kontrollimisega seotud suur töömaht, mis omakorda tuleneb
sellest, et vajalikud andmed ja dokumendid on erinevatesse andmebaasidesse
laiali pillutatud ning nendest ülevaate saamine võtab inspektoritelt palju
aega.
Rikkumiste
tuvastamist raskendab ka see, et paljud nõuded on keskkonnalubades väga
üldsõnalised; sõnastust ei muudeta seejuures tihti ka siis, kui inspektsioon
sellele tähelepanu juhib. Juhul, kui rikkumisi siiski tuvastatakse, on trahvid
reeglina võimalikust oluliselt madalamad.
Puudub adekvaatne ülevaade tekkinud
jäätmete kogusest
Kuigi
kehtivate reeglite kohaselt peaksid erinevad ametiasutused kontrollima
ettevõtjate esitatavaid jäätmearuandeid, leidis Riigikontroll neist siiski
mitmeid ebakõlasid. See viitab sellele, et aruannete andmeid ei kontrollita
piisavalt põhjalikult või ei suudeta vigu tuvastada.
Omaette
probleemiks on tuhk, mida transporditakse ladestusalale mööda torustikke veega
segatuna. Kuigi kehtiv nn
prügilamäärus näeb ette, et kõiki ladestatavaid jäätmeid tuleb kaaluda,
siis veega transporditava tuha puhul seda reeglit ei järgita. Ettevõtted
kasutavad sel viisil ladestatava tuha koguse arvestamiseks erinevaid,
õigusnormides reguleerimata ja kontrollimata meetodeid, mis on mh probleemiks
ka keskkonnatasude maksmise ja ettevõtjate võrdse kohtlemise seisukohalt.
Puudub ülevaade põlevkivijäätmete
keskkonnamõjust
Põlevkivijäätmete
käitlemisest puudub riigil Riigikontrolli hinnangul ülevaade. Peamiseks
põhjuseks on seireandmete kvaliteet ja kättesaadavus. Erinevad seireandmed
(ettevõtjate ja riigi teostatava seire andmed) on kättesaadavad erinevatest
andmebaasidest. Seejuures on mõned ettevõtjate seire andmed aja jooksul kaduma
läinud. Olemasolevate andmete kvaliteet ja hulk on aga sedavõrd madal, et ei
võimalda teha põhjalikke järeldusi põlevkivi jäätmete keskkonnamõju kohta.
Jäätmekäitluskohtade sulgemine ettevõtjate
poolt pole piisavalt tagatud
Riigikontroll
leidis prügilatele ja kaevandamisjäätmete hoidlatele antud lube analüüsides, et
käesoleval hetkel ei ole piisavalt tagatud ka see, et jäätmekäitluskohad
suletakse ettevõtjate poolt ning mitmekümne miljoni euro suurust kohustust ei
pea nende asemel asuma täitma riik maksumaksja kulul. Esimene suur puudus on,
et ei Eesti seaduste ega rakenduspraktika kohaselt pole nõutav prügila
sulgemiskava koostamine juba jäätmeluba taotledes. See on vastuolus EL
nn prügiladirektiiviga ning ei võimalda arendaja plaane juba varajases
faasis riigi poolt hinnata.
Probleeme
on ka rahaliste tagatistega. Kehtivate seaduste kohaselt peab nii prügilatel
kui kaevandamisjäätmete hoidlatel olema rahaline tagatis. Riigikontroll
avastas, et analüüsitud 13 prügila lubades oli tagatise nõue seatud vaid ühes
loas. Enamasti oli ettevõtjatel siiski rahaline tagatis raamatupidamisliku
eraldise näol. Riigikontrolli hinnangul on see aga riskantne tagatis, kuna
ettevõtte pankroti korral ei ole tagatud, et seda tagatist ka prügila
sulgemiseks kasutatakse.
Lisaprobleemiks
on see, et Keskkonnaamet ei ole omalt poolt ettevõtjate seatud tagatiste
suurust hinnanud, st välja selgitanud, kas see on ka jäätmekäitluskoha
sulgemiseks piisav. Nagu mitmes muus küsimuses, usaldab amet ettevõtjaid ilma
nende tegevust sisuliselt kontrollimata.
Riik ei ole võtnud juhtrolli jäätmete tekke
ja ladestamise vähendamises
Riigi
rollist üldisemalt rääkides leidis Riigikontroll, et kehtivad riiklikud
arengukavad (põlevkivi arengukava, jäätmekava) käsitlevad põlevkivijäätmete
vähendamise teemat pealiskaudselt, pakkumata probleemile konkreetseid
lahendusi. Mõnevõrra parem on seis uue põlevkivi arengukava eelnõuga, mis seab
vähemalt jäätmete taaskasutuse mõjunäitajad.
Keskkonnaministeeriumi
selgituste kohaselt on nendepoolsed tegevusvõimalused ka piiratud ning
peaasjalikult loodetakse keskkonnatasudele ja ettevõtjate initsiatiivile.
Vähemasti keskkonnatasude osas leidis Riigikontroll, et selline lootus ei ole
end õigustanud. Mh juhib Riigikontroll tähelepanu, et ohtlike jäätmete hulka
liigituva koldetuha ladestamine on enam kui 10 korda odavam kui tavajäätmete
ladestamine.
Keskkonnaministeeriumi
hinnangul on taaskasutuse puhul probleemiks ka vähene nõudlus aheraine, tuha
jms taaskasutatavate jäätmete järgi, kuna jäätmed tekivad ühes kindlas
piirkonnas ning nende transport mujale Eestisse ei pruugi olla kulutõhus.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt
tõdes Riigikontroll, et riik on seni võtnud põlevkivijäätmete teket ja
ladestamist kui paratamatust. Riigipoolne kontroll ettevõtjate üle on olnud
nõrk ja riigi enda initsiatiiv olukorra muutmisel vähene. Paljuski loodetakse
sellele, et ettevõtjad ise võtavad meetmeid jäätmete hulga ja keskkonnamõju
vähendamisele.
Mitmes
küsimuses nõustusid Keskkonnaministeerium, -amet ja –inspektsioon
Riigikontrolli ettepanekutega. Paraku ei paista KÕKi hinnangul ministeeriumi
vastusest , et aruande tulemusena oleks toimunud põhimõtteline muutus
hoiakutes. Keskkonnaministeeriumi avalik vastus viitab mitmeski küsimuses
sellele, et muudatuste teostamine on varem olnud raskendatud ettevõtete
vastuseisu tõttu ning et ka tulevikus muutuste elluviimiseks tuleb ennekõike ettevõtjatega
läbi rääkida. Kuigi ettevõtjate kaasamine muudatuste väljatöötamisse on
kindlasti oluline, tuleks riigil KÕKi
hinnangul võtta selgem juhtroll ning vajadusel teha otsuseid ka siis, kui see
põlevkivitööstusele meeltmööda ei ole. Riigikontrolli audit (pdf)
|
