Uus jäätmeseadus: ülevaade olulisematest muutustest
Keskkonnaministeerium avalikustas septembri lõpus uue
jäätmeseaduse eelnõu. Eelnõu on välja töötatud keskkonnaõiguse
kodifitseerimise raames ja peaks viima jäätmevaldkonna reeglid kooskõlla mullu
augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Käesolevas uudiskirja
numbris anname lühikese ülevaate uuendatud reeglitest. Keskendume seejuures
korraldatud olmejäätme vedu puudutavatele uuendustele ja jäätmekäitluse
registreerimise temaatikale.
Eelnõu olmejäätmevedu
ei liberaliseeriks
Üheks tuliseks vaidluse objektiks viimastel aastatel on
olnud, kas olmejäätmete vedu peaks jätkuvalt olema korraldatud omavalitsuste
poolt hanke võitjale ainuõiguse andmise läbi või oleks põhjust jäätmevedu viia
üle vabaturu põhimõtetele. Kohalikud omavalitsused ja mitmed eksperdid on olnud
suurema liberaliseerimise vastu, kuna see seab ohtu olmejäätmete kogumise
süsteemi toimimise ning võib tõsta jäätmeveo hindu.
Uus eelnõu üleminekut vabaturusüsteemile ette ei näe. Veelgi
enam, uus eelnõu sisaldab taas reeglit, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus
olla jäätmevedaja ja selle klientide (omavalitsuse elanikud ja ettevõtjatest jäätmevaldajad)
„vahendaja“. Selle skeemi korral oleks omavalitsus jäätmevedaja ainus klient ja
arveldaks jäätmevaldajatega ise. Huvitav on seejuures, et analoogne säte
kehtivas jäätmeseaduses tunnistati alles eelmise aasta suvel omavalitsuste
vastuseisust hoolimata kehtetuks (vt lähemalt 2014. a juuni
uudiskirjast). Riigikohus leidis järgnenud vaidluses, et see muudatus oli
põhiseaduspärane (vt jaanuarikuu
uudiskirja uudist).
Kurioossel kombel ei ole meelemuutust eelnõu seletuskirjas
põhjendatud: viimases nenditakse kogu korraldatud olmejäätmeveo peatüki kohta
lühidalt, et tegemist on kehtiva regulatsiooni ülevõtmisega ja omavalitsustele
ei seata uusi kohustusi ega anta uusi õiguseid. Eeltoodust nähtuvalt on see
väide aga sisuliselt väär.
Lisaks on oluline märkida, et kuigi uus seaduse terviktekst
ei näe ette olmejäätmeveo liberaliseerimist, on Keskkonnaministeerium asunud seda
koalitsioonileppest tulenevalt siiski põhjalikult analüüsima (vt temaatilist
alalehte KeM veebilehel).
Olmejäätmeveo nõuded
muutuksid rangemaks
Eelnõu tooks kaasa ka mõningaid muudatusi korraldatud
olmejäätmeveo nõuetes. Esiteks on ära kaotatud kehtiva jäätmeseaduse §-s 135
sätestatud elanike arvu alampiir. Kui seni ei pidanud vähem kui 1500 elanikuga
KOVid jäätmevedu korraldama, siis uus seaduseelnõu sellist erisust ette ei
näeks ja jäätmevedu tuleks korraldada ka väiksematel omavalitsustel.
Teiseks, erinevalt kehtivast seadusest, ei lubaks eelnõu tiheasustusalal, kus on tagatud olmejäätmete
kompostimise võimalus, olmejäätmeveo kogumisringi sagedust vähendada ühele korrale
12 nädala jooksul. See palju vastuolusid tekitanud säte võeti samuti vastu
eelmise aasta suvel.
Nagu eelpool mainitud, ei ole kahjuks ka selles osas eelnõu
seletuskirjast võimalik leida lähemaid selgitusi, miks on kehtivat õigust
otsustatud muuta.
Load ja
registreeringud
Olemuslikke muutusi leiab ka ettevõtete lubade ja
registreeringute reeglitest. Suur osa
jäätmelubade menetlemise reeglitest
tuleneb juba keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Mõningate tegevuste puhul
näeb eelnõu ette aga loa taotlemise asemel tegevuse registreerimise kohustuse;
selles osas sisaldab eelnõu põhjalikumaid reegleid.
Oma tegevuse peaksid eelnõu kohaselt Keskkonnaameti juures
registreerima nt majandustegevuse käigus ohtlikke või tavajäätmeid vedav isik
(v-a segaolmejäätmete vedaja) või jäätmete kõrvaldamist vahendav isik. Olulise
muudatusena võrreldes kehtiva õigusega oleks ka ohtlikke jäätmeid võimalik
koguda ja vedada vaid registreeringu alusel. Samas on eelnõus Keskkonnaametile
jäetud õigus nõuda registreeringu asemel keskkonnaloa taotlemist, kui tegevus
vajab tervise- või keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete
määramist.
Muudetud ja täpsustatud on registreeringute menetluse
reegleid. Kui seni tuli taotlus läbi vaadata 10 päeva jooksul ja seejärel 10
päeva jooksul tegevus registreerida, siis eelnõu kohaselt otsustatakse
registreerimine 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. Kui tähtaja jooksul
registreeringut ei tehta, ei loetaks seda vaikimisi tehtuks. Samuti täpsustaks
eelnõu registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise ja sellest keeldumise
korda.
Ühe muudatusena on eelnõust välja jäetud ohtlike jäätmete
käitlemise litsentsi nõue. Seletuskirja kohaselt ei ole see vajalik, kuna litsents
dubleerib suuresti ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalikku luba.
Vastukaja eelnõule
Üleriigilised omavalitsusliidud (Linnade Liit ja
Maaomavalitsuste Liit) jätsid 16. oktoobri ühise kirjaga uue eelnõu
kooskõlastamata. Ühe põhjusena toodi välja eelnõu ebapiisavad põhjendused ning
eksitav väide, nagu poleks omavalitsuste korraldatud jäätmeveo osas eelnõus
sisulisi muudatusi ette nähtud. Samuti heidavad omavalitsusliidud ette, et
eelnõust puuduvad KOVide jäätmehoolduse rahastamise reeglid.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, eelkõige
puudutasid need Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti tegevust
puudutavaid sätteid.
Eelnõu
materjalid
|