Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjoni uus meetmepakett püüdleb puhtama energia suunas

Euroopa Komisjon avalikustas novembri lõpus uue nn puhta energia paketi, mille eesmärgiks on koos muude meetmetega vähendada aastatel 2021-2030 Euroopas kasvuhoonegaaside heidet 40% võrra. Selle saavutamisel seab kõnealune pakett peamisteks prioriteetideks energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia arendamise ja tarbijatele õiglase hinna ja kvaliteediga teenuse pakkumise. Pakett sisaldab ettepanekuid mitmete õigusaktide muutmiseks ning seab EL liikmesriikidele ka üldiseid  eesmärke ja juhiseid.

Energiatõhususe prioritiseerimine

Esiteks seab uus energeetikapakett prioriteediks suurema energiatõhususe saavutamise. Sellel eesmärgil tegi Komisjon ettepaneku muuta EL energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiive. Energiatõhususe direktiivis tuleks: 

  • energiatõhususe saavutamise eesmärgid viia kooskõlla EU 2030 kliima- ja energiapoliitika raamistikuga;

  • vähendada 2030. aastaks fossiilkütuste importi 12% ja seeläbi suurendada EL energiajulgeolekut;

  • seada energia tarnijatele ja turustajatele kohustus säästa alates 2021. aastast iga-aastaselt 1,5% energiat kuni aastani 2030 (mis Komisjoni arvates soodustaks erasektori poolt investeeringute tegemist ja võimaldaks turuosaliste energiaprojektidele leida paremaid finantslahendusi). Samuti võimaldatakse riikidele ka nende eripärasid (nt energiataristust tulenevad erinevused) arvesse võtvat kohandatud poliitikat, mis võimaldaks saavutada sama eesmärgi alternatiivsel viisil (nagu nt energiatõhususe toetuste maksmine).

  • Muuta täpsemaks tarbijate energiatarbimise (kütmine, jahutamine ja soe vesi) mõõtmis- ja arveldamissüsteem. See peaks Komisjoni sõnul aitama tarbijatel oma energiatarbimise kohta täpsemat infot saada ning vähendada lõppastmes elektritarbimise kulusid.

Hoonete energiatõhususe direktiivis tuleks:

  • soodustada insenertehniliste lahenduste kasutamist ja kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas arendada hoonete automaatikat ja elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri ning tagada hoonete efektiivset haldamist, mis võimaldaks Komisjoni hinnangul muuhulgas vähendada sotsiaalseid erinevusi (vähendades inimeste poolt eluasemetele tehtavaid kulutusi ja majapidamiste energiapuudust);

  • toetada hoonete renoveerimist, mh tugevdades liikmesriikide pikaajalisi renoveerimisstrateegiad, et saavutada sajandi keskpaigaks süsinikuvaba hoonestus.

Lisaks eelnevatele meetmetele käivitaks Komisjon nutikate ehitiste nutika rahastamise programmi. Selle eesmärgiks on kaasata energiatõhususe suurendamisse ja hoonete taastamisse rohkem erarahastust, muutes erinevate meetmetega investeeringud energiatõhususse atraktiivsemaks ja pakkudes erasektori projektidele tehnilist tuge. Muudatuste tulemusel loodetakse aastaks 2030 saavutada 30% energiatõhususe tõus, mis panustaks märkimisväärselt ülemaailmsesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisse.

Globaalse juhtpositsiooni saavutamine taastuvenergia turul

Globaalse juhtpositsiooni saavutamiseks taastuvenergia turul näeb Komisjon ette muudatusi EL taastuvenergia direktiivis. Muudatuste eesmärgiks on saavutada taastuvelektri osakaalu tõus, puhtam kütte- ja jahutussüsteem, süsinikuvaba transportimise võimalused ja mõjukad (ehk ise energiatootmiseks võimelised) tarbijad.

Täpsemalt oleks muudatused järgmised:

  • taastuvelektrienergia osakaal tarbimises plaanitakse 2030. aastaks tõsta 27%-le. Põhirõhk pannakse päikese- ja tuulenergia kasutamise hõlbustamisele;

  • puhtama kütte- ja jahutussüsteemide saavutamiseks seataks liikmesriikidele kohustus suurendada (kuni aastani 2030) kütte- ja jahutussüsteemides taastuvenergia osakaalu 1% võrra aastas;

  • kiirendataks madala CO2-heitega kütuste ja taastuvenergia (nagu teise põlvkonna biokütused ja elekter) kasutuselevõttu transpordis. Seataks kohustuseks toota fossiilkütustega võrreldes vähemalt 70% väiksema kasvuhoonegaaside heitkogusega biokütust. Samuti seataks eesmärgiks digitaliseerida kogu Euroopa transport, mis võimaldaks selle muuta tõhusamaks ja ohutumaks (C-ITS pakett);

  • tarbijate võimustamiseks antakse neile senisest suuremad õigused ise energiat toota, tarbida, hoiustada ja ka müüa.

Muudatuste tulemusel peaks Euroopal olema võimalik säästa aastas ca 60 miljardit eurot sisse imporditavate fossiilkütuste pealt ja koos teiste meetmetega vähendada  aastaks 2030 ligikaudu ühe kolmandiku võrra oma majanduse süsinikumahukust.

Tarbijatele õiglase teenuse pakkumine

Tarbijatele õiglase teenuse pakkumise osas pannakse rõhku eelkõige sellele, et tarbijad oleksid teadlikud parimatest energiapakkumistest turul. See peaks Komisjoni arvamusel võimaldama neil teha teadlike otsuseid oma energiatarbimise üle ja seda ka potentsiaalselt vähendada.  

Teiseks oluliseks eesmärgiks on tagada tarbijate teadlikkus nende energiakulude kohta. Seda just eespool mainitud meetmega, mis annavad tarbijatele järjepidevat ülevaadet nende energiatarbimise kohta. Suurema info põhjal on tarbijatel võimalik teha teadlikumaid otsuseid, kuidas enda majapidamises energiakulu vähendada. Uued kaugmõõdikud (mis tuleks uue paketi kohaselt paigaldada aastaks 2020, olemasolevad mõõdikud peaksid saama kaugelt jälgitavaks aastaks 2027) võimaldavad senisest täpsemat ülevaadet just kortermaja elanikele, kes oma kulusid täpselt jälgida saavad. Tarbijale tehtaks ka lihtsamaks vastavalt parimale pakkumisele oma elektrienergia teenusepakkujat vahetada, piirates EL poolt teenusevahetuse tasusid. Kaasnev konkurentsi kasv peaks tagama pideva innovatsiooni nii energiateenuste pakkumisel kui ka teenuste arendamisel.

Kokkuvõte

Uus puhta energia pakett põhineb üllastel eesmärkidel prioritiseerida suuremat energiatõhusust, saavutada globaalne juhtpositsioon taastuvenergeetika tootmises ja tagada ka tarbijatele õiglase teenuse pakkumine. Püstitatud eesmärgid on esmapilgul ambitsioonikad ja pakett sisaldab mõningaid konkreetseid meetmeid ja juhised, mis nende saavutamisele kaasa aitab (nt uute, täpsemate kaugmõõdikute paigaldamine ja madala CO2-heitega kütuste kasutuselevõtu kiirendamine transpordis).

Samas on paketi suureks miinuseks puudulikud reeglid selle osas, millised on tagajärjed liikmesriikidele, kes kokkuleppest kinni ei pea. Paketi sisu on kritiseerinud ka ELi valitsusevälised organisatsioonid (nt ClientEarth ja EEB) ja Euroopa Parlamendi liikmed, kes leiavad, et ettenähtud meetmed ei võimalda tõenäoliselt saavutada Pariisi kliimaleppes antud lubadust hoida globaalset temperatuuritõusu võimalusel alla 1,5o C. Suurimaks murekohaks on väheambitsioonikad ettepanekud taastuvenergiale ülemineku osas. Kriitikute hinnangul tuleks oluliselt suurendada taastuvenergia tootmise eesmärke, sest hetkel välja pakutud tagasihoidlik 27% suurune eesmärk pärsib suurema keskkonnasäästu saavutamist (nt mõjutab negatiivselt taastuvenergiasse tehtavaid investeeringuid).

Materjalid Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)