Keskkonnaministeerium avaldas kliimapoliitika põhialuste eelnõu
Keskkonnaministeerium avaldas juuni keskpaigas strateegiadokumenti
„Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eelnõu. Tegemist on Eestis
esimese katsega läheneda kliimamuutuste ärahoidmisele terviklikult ja
valdkonnaüleselt. Samas on tegemist raamstrateegiaga, mis tähendab, et selles
ettenähtud suuniseid tuleb edaspidi täpsustada kas konkreetsemate arengu- ja
tegevuskavade või õigusnormide läbi. Eelnõule on oma arvamusi ja ettepanekuid
võimalik esitada osalusveebi
vahendusel kuni 7. juulini.
Visioon ja
horisontaalsed suunised
Arengudokumendi visooniks on eelnõu kohaselt kujundada Eesti
aastaks 2050 konkurentsivõimelise majandusega, ent samas vähese süsinikuheitega
maaks. Konkreetsemalt on plaanis selleks aastaks vähendada kasvuhoonegaaside
heidet 80% võrra võrreldes 1990. aastaga (mida nimetatakse ka baasaastaks). Nö
vahe-eesmärgina tuleks aastaks 2030 vähendada heidet võrreldes baasaastaga 70%
võrra.
Arengudokumendi eelnõu suunised jagunevad laias laastus
kaheks. Lisaks valdkondlikele suunistele, mis puudutavad konkreetsemaid
majandusharusid ja –sektoreid, leidub eelnõus neli valdkonnaülest suunist.
Nende sisuks on:
-
Innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja
teenuste arendamise ja ekspordi soodustamine;
-
Ühiskonna kliima-alase teadlikkuse suurendamine;
-
Ringmajanduse edendamine;
-
Arengukoostöö ja rahvusvaheliste mehhanismide
kasutamine heite vähendamiseks.
Energeetika ja
tööstus
Energeetika ja tööstus on kliimamuutuste vähendamise
seisukohalt kahtlemata kõige olulisemaks valdkonnaks. Vastavalt suuniste eelnõu
seletuskirjale tekitati selles valdkonnas 2013. a 82% kogu Eesti
kasvuhoonegaaside heitest. Eelnõu kohaselt pöörataks tähelepanu nii
elektrivõrkudele, hoonete energiatõhususele kui ka loomulikult elektritootmisele.
Kõige olulisemas küsimuses – põlevkivi ja teiste fossiilkütuste põletamise osas
– suunised midagi revolutsioonilist ette ei näeks. Jätkataks suunda
põlevkiviõli tootmisele põlevkivi otsepõletamise asemel, taastuvenergia
soodustamise kõrval nähakse energeetika- ja tööstuse heidete vähendamise
peamise mehhanismina EL süsinikukaubanduse mehhanismi (nn EU ETS).
Transport
Transport on energeetika ja tööstuse kõrval teine oluline
kasvuhoonegaaside allikas. Heidete vähendamise peamiste meetmetena käsitletakse
suunistes asustuse paremat ja läbimõeldumat planeerimist, sõidukipargi
ökonoomsuse parandamist, sh maksude abil, ühistranspordi, sõidukijagamise ja
kergliikluse arendamist. Lisaks on eraldi välja toodud ka kohalike biokütuste
(eelkõige biogaasi) suuremat kasutust transpordikütusena, mille eelduseks on mh
tankimisvõrgustiku väljaarendamine.
Põllumajandus
Põllumajandussektor on kliimamuutuste seisukohalt oluline
kahel põhjusel. Ühelt poolt sisaldab muld suurt hulka süsinikku, mida vastavalt majandamisvõtetele saab
suurendada või vastupidi, atmosfääri heita. Teiselt poolt on ka loomakasvatus,
sh sõnnikukäitlus suureks kasvuhoonegaaside allikaks.
Uus eelnõu tegeleks mõlema probleemiga – suuniste kohaselt
tuleks võtta meetmeid muldade süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks,
mineraalväetiste asendamiseks orgaaniliste väetistega ning samas suurendada biogaasi
jt kütuste tootmist sõnnikust jms põllumajandustootmise jäätmetest. Eraldi on
välja toodud ka ammoniaagiheite piiramine sõnnikuhoidlates.
Metsandus ja
maakasutus
Lisaks inimtegevusega otseselt kaasnevatele heidetele
energeetikast, tööstusest, transpordist jne kaasnevad n-ö kaudsed
kasvuhoonegaaside heited ka metsandusest ja maakasutusest, eriti märgaladelt.
Sarnaselt mullastikule, on metsadel ja soodel suur potentsiaal süsiniku säilitamisel, ent halva majandamise tulemusel
võivad nad olla hoopis oluliseks heiteallikaks.
Suuniste kohaselt on eesmärgiks säilitada metsamaa pindala
ja seal leiduv süsinikuvaru. Süsiniku talletamiseks soodustataks puidust
toodete valmistamist ja puidu kasutamist ehituses. Välditaks uut soode
kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastataks võimalusel looduslik
veerežiim.
Kokkuvõtteks
Arvestades kliimamuutuste kui keskkonnaprobleemi olulisust
ning seniseid probleeme erinevate valdkondade tegevuse koordineerimisel, on
pikaajaliste arengusuundade paikapanek kindlasti vajalik ning kasulik.
Mõnevõrra üllatavaks võib aga pidada seda, kuivõrd üldsõnaline ning vähese
ambitsiooniga on lähenetud olulisimale valdkonnale – energeetikale ja
tööstusele. Selle asemel, et otsustavalt plaanida fossiilkütuste (sh põlevkivi)
ammutamise ja kasutamise vaba tulevikku (mis on kliimateadlaste sõnul
globaalses plaanis vajalik), näevad suunised ette põlevkivi kasutamise
jätkumise. Samuti on tööstuses ja energeetikas üheks olulisimaks heidete
vähendamise vahendiks peetud EL kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise
süsteemi. Samas on selles süsteemis süsinikuheite hinnad tänasel päeval juba
pikemat aega madalad ning ei motiveeri ettevõtjaid heiteid vähendama. Seega on
reaalne risk, et seatud heite vähendamise eesmärk pole üksnes praegu ette
nähtud meetmetega saavutatav.
Loodetavasti pööratakse neile riskidele tähelepanu juba enne
arengukava vastuvõtmist. Igal juhul on aga oluline arengusuuniste eelnõus
plaanitud regulaarne Riigikogule aruandmine ja suuniste ülevaatamine (vähemalt
kord nelja aasta jooksul). Eelkirjeldatud ohtude realiseerumisel tuleks seda
kasutada võimalusena kliima kaitseks otsustavamaid samme astuda.
|
