Uuel aastal jõustub uus maapõueseadus
Riigikogu võttis oktoobri lõpus 54
poolthäälega vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõu,
mis peaks asendama kehtiva maapõueseaduse
(MaaPS), viima maapõue kasutamise reeglid vastavusse keskkonnaseadustiku üldosa
seadusega (KeÜS) ja tooma kaasa suurema õigusselguse. Seaduses tehtud
muudatused mõjutavad peamiselt riigi rolli maapõue kasutamisel, maavarade
arvele võtmist, geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandamiseks lubade andmist,
lubade sisu ja turba kaevandamist.
Riigi rolli mõjutavad muudatused
Uues seaduses loobutakse maardlate
liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. See tähendab
seda, et edaspidi kuuluvad varem üleriigilistesse maardlatesse kuulunud maavarad
nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi täies
mahus maaomanikule. Riigil enam õigust nende maavarade eest kaevandamistasu
võtta ei ole. Selle tulemusel kuulub edaspidi eraomandisse ligikaudu 1% liiva-
ja savimaardlate ja neljandik turbamaardlate kogupindalast (samas hetkel
eramaadel turvast ei kaevandata). Seadusemuudatuse tulemusel on vajalik muuta
ka juba välja antud keskkonnalube selleks, et kaotada üleriigiline ja kohalik
maardlate jaotus.
Kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid hakkab
edaspidi välja andma Keskkonnaamet (varasemalt andis üleriigilise tähtsusega
maardlates lube välja Keskkonnaministeerium). Enamuse maavarade (v.a fosforiit,
metallitoorme, põlevkivi ja aluskorra ehituskivi, kus otsuse teeb
keskkonnaminister) üle peab edaspidi arvestust ja otsustab keskkonnaregistrisse
kannete tegemise Maa-amet.
Edaspidi võib seaduse alusel lubada maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi ka siis, kui tegevus halvendab
maavarale juurdepääsu või selle kaevandamisväärsena säilimist. Samas ei tohi aga
tegemist olla püsiva iseloomuga tegevusega, või peab olema tegemist ülekaaluka
avaliku huviga ehitisega, millele puuduvad mõistlikud alternatiivsed asukohad. Kehtiva
seadusega võrreldes on uuenudslik just teine võimalus, millega saaks
maardlatele vajadusel rajada nt maanteid ja raudteid või riigikaitseobjekte.
Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa
andmisega seotud muudatused
Seaduses sätestatakse konkreetselt, et
edaspidi võib üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada
ja juhtida vaid selleks erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Hüdrogeoloogiliste
tööde teostamine uuringute juures on lubatud vaid siis, kui töö teostajal on
selleks vastav tegevusluba (Keskkonnaministeeriumi poolt välja antav luba,
mille täpsemad taotlemistingimused on välja toodud veeseaduses).
See peaks välistama olukorra, et töid teostavad ebapädevad firmad või isikud, mis
omakorda viib selleni, et töid tehakse nõudeid järgides ja need häirivad
looduskeskkonda minimaalselt.
Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise
uuringu loa andmisest võib loa andja tulevikus täiendavalt keelduda ka juhul, kui
taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus kuriteo või väärteo eest
üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu valdkonnas.
Kaevandamisloa andmisega seotud muudatused
Kaevandamisloa taotlus peab edaspidi
sisaldama ka täpsemat teavet, mis saab kaevandatud maast pärast kaevandamist. Loa
taotlemisel tuleb ära määratleda maa edasise kasutamise otstarve, tehnilised ja
bioloogilised tingimused, veerežiim ja korrastamistööde eeldatav maksumus.
Taotlus peab põlevkivi, fosforiidi ja metallitoormega seotud tegevuse korral
sisaldama analüüsi tegevuse sotsiaalmajandusliku mõju kohta, mille alusel on
võimalik kaevandamise mõju hinnata ning riigi huvi loa andmise suhtes paremini
välja selgitada.
Edaspidi tuleb loa andmise üle otsustada
maksimaalselt aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Tegemist
on seletuskirja kohaselt küll Keskkonnaameti töökoormust suurendava
muudatusega, kuid võimaldab paremini menetluse kestuse üle kontrolli saavutada.
Loa andja võib loa andmise tähtaega pikendada vaid mõjuvatel põhjustel (nagu
oodatust pikem kaasamisprotsess, täiendavate kooskõlastuste vajadus vms).
Seaduses on eraldi reguleeritud ka
püsiasustusega väikesaartel kaevandamisloa andmist. Lisatud on sätted, mis
võimaldavad püsiasustusega väikesaare (nt Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja
Piirissaar) KOVil kaevandada maavara või maavarana arvele võtmata kivimit ja
setendit KOVi ülesannete täitmise eesmärgil kaevandamisloata. Muudatuste tulemusel
kaovad ära geoloogilise uuringu ning maavara kaevandamise loa taotlusega
kaasnevad protseduurid. Materjali võtmisega kaasneb ka korrastamiskohustus, mis
on reguleeritud analoogselt muu kaevandatud maa korrastamisega.
Täpsustuvad ka kaevandamisloa andmisest
keeldumise nõuded. Näiteks keeldutakse loa andmisest juhul, kui kaevandamisega
kaasneb keskkonnaoht (olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus),
mida pole võimalik vältida. Samuti võib kaevandamisloa andmisest keelduda
juhul, kui selle esitab taotleja, kellel on rohkem kui üks kehtiv karistus kuriteo
või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas.
Kaevise võõrandamise reeglite muudatused
Tõhustatakse ka ehituse käigus tekkiva kaevise
kasutamise ja võõrandamise reegleid, et vältida maavarade saamise eesmärgil
tiikide rajamist ja reeglite kuritarvitamist. Jätkuvalt on ehitamisel tekkiva
kaevise võõrandamiseks või kasutamiseks vaja Keskkonnaameti luba. Loataotluses
peab maaomanik või –kasutaja edaspidi alati esitama Keskkonnaametile teabe,
mida kaevisega tehakse ja kus seda tarbitakse. Kui tegelikkuses on tegevuse eesmärk
kaevandamine, on Keskkonnaametil õigus loa andmisest keelduda.
Kaevandamisloaga seotud muudatused
Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamiseks
tuleb taotlus esitada edaspidi vähemalt aasta enne loa kehtivusaja lõppemist.
Kui kehtivusaja pikendamiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamise
menetlus, tuleb taotlus esitada vähemalt kaks aastat enne loa kehtivusaja
lõpetamist. Loa andja jätab sellest tähtajast hiljem esitatud taotlused läbi
vaatamata v-a juhul kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse (lähtudes haldusmenetluse
seadusest). Loa kehtivust võib pikendada kuni maavara ammendumiseni, kuid
mitte rohkem kui 30 aasta võrra (liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja
meremuda puhul 15 aasta võrra).
Mäeeraldist võib uue seaduse kohaselt
laiendada ükskõik mis ajahetkel, kui mäeeraldise laiendamiseks on esitatud
põhjendatud taotlus. Hetkel on mäeeraldise laiendamine võimalik vaid siis, kui
olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Uus
säte võimaldab kaevandamist ühe loa alusel läbi viia nt olukordades, kus maa
kasutamise õiguse tõttu on jäänud üks väike osa maardlast mäeeraldisse
hõlmamata, aga hiljem on siiski kasutamise õigus saadud. Samuti reguleerib see säte
olukordi, kus pärast kaevandamise loa andmist selgub vajadus osa alast
looduskaitse alla võtta, ent kaevandusala on selle kompenseerimiseks võimalik
kõrvalasuvatele maadele laiendada.
Edaspidi on ka võimalik loa omaja soovil
kõrvuti asetsevate mäeeraldiste kaevandamisload liita, et vähendada
topelttegevusi nii ettevõtjale kui loa andjale (nagu nt korrastamistingimuste
seadmine, kaevandamise mahu aruannete esitamine jms). Lisaks on veel võimalus
edaspidi kaevandamisluba muuta ja mäeeraldise pindala vähendada maa arvelt,
millel enam kaevandamist ei toimu (võimalik vaid juhul, kui kaevandatud maa on
korrastatud, sh korrastatuks tunnistatud). Selle tulemusel on võimalus
kaevandajal maaomanikule maa rentimise kohustusest vabaneda ja tagab loa
andmete õigsuse keskkonnaregistris.
Edaspidi võib kaevandamisloa kehtetuks
tunnistada juhul kui loa omajal on rohkem kui üks kehtiv karistus kuritöö või
rohkem kui kaks karistust väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete
valdkonnas. Säte annab loa andjale võimaluse loa kehtetuks tunnistada juhul kui
see tõepoolest vajalik on.
Turba kaevandamisega seotud muudatused
Edaspidi saab turba kaevandamiseks taotleda
luba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlas. Nimekirjad kehtestatakse
vastavate määrustega. Seega on tulevikus selgelt kindlaks määratud, millistest
soodest võib turvast kaevandada ja millistest mitte. Edasise kuivendamise
vältimiseks on kaevandamine lubatav vaid varasemalt rikutud aladel, sest see on
hetkel nii majaduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist aktsepteeritav. Selle
tulemusel peaks olema võimalik muuta ala veerežiimi ning elustikku negatiivselt
mõjutavad mahajäetud turbaalad taas kasutusele võtta. Kaevandamine on lubatud
kogu lasundi paksuselt, mis võimaldab turba paindlikumat kaevandamist.
Kokkuvõtteks
Uues MaaPS võib täheldada mitmeid
edasiminekuid, eriti mis puudutab kaevandamisloa andmist, muutmist ja kehtetuks
tunnistamist. Tulenevalt KeÜSist on maapõue kasutuse osas loa andjal edaspidi
suurem kaalutlusruum, mis hea tahtmise korral võimaldab tulevikus paremini
arvesse võtta looduskeskkonna ja kohalike elanike huvide kaitse vajadust. Samuti
on KÕKi hinnangul positiivsed sätted, mis nõuavad arendajalt kaevandusalade
korrastamistööde põhjalikumat planeerimist ja kulude välja arvestamist juba
enne kaevandamisega alustamist. Positiivseks arenguks on ka Keskkonnaametile
antud suuremad volitused ehitamise käigus tekkinud kaevise võõrandamise
keelamiseks, mis peaks potentsiaalselt vähendama nn „tiik-kaevanduste“
rajamist.
Kahetsusväärselt on aga endiselt
MaaPS puudu mitu head sätet, mis aitaks lahendada praktikas levinud probleeme.
Näiteks jäeti kehtestamata nn „mäerent“ ehk teatud ulatuses keskkonnatasu
küsimine ka selliste kaevanduste eest, kus parasjagu ei kaevandata. See oleks heaks
viisiks tagamaks seda, et kord alustatud kaevandamistegevus kiiresti läbi
viidaks ja maa-alad kiirelt korrastataks. Samuti on kehtestamata jäetud kaevandamisega
rikutud maa korrastamiseks tagatiste hankimise kohustus, mis aitaks tagada
seda, et korrastamine ei satuks kaevandajate majandusraskuste korral ohtu. Kuivõrd
turbamaardlate osas on väga selgelt kindlaks määratud, kust edaspidi kaevandada
tohib ja kust mitte, tekib küsimus, miks ei ole analoogne kaevandusalade
ruumiline planeerimine võimalik ka muude maavarade puhul. KÕKi korduvatest ettepanekutest
hoolimata on vastavasisulised reeglid jäänud kehtestamata.
Uue maapõueseaduse tekst
Riigi Teatajas
|
