Riigikogu asub arutama energiamajanduse arengukava aastani 2030

Riigikogu võttis oktoobri alguses menetlusse energiamajanduse arengukava eelnõu, mis kirjeldab Eesti energiamajanduse sihte ja tegevusi aastani 2030 ja seab paika üldisema visiooni aastani 2050. Aastaks 2030 on Eesti energiamajanduse üldeesmärgiks tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Samas soovitakse panustada ka Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Üldeesmärgist tulenevalt näeb arengukava ette järgmised alaeesmärgid: tagada Eestile pidev energiavarustus (varustuskindlus) ja muuta Eesti energiavarustus ning –tarbimine säästlikumaks (primaarenergia tõhusam kasutus). Alljärgnevas uudises kirjeldame arenguakava sisu üksikasjalikumalt.

Elektrienergia tootmise arendamine

Elektrienergia tootmise arendamise valdkonnas pandaks enim rõhku Eesti integreeritusele Põhjamaade ja Balti regiooni elektrituruga ja sellele, et elekter oleks kättesaadav ligikaudu sama hinnaga, mis teistes regiooni riikides. Selle saavutamiseks oleks oluliseks tegevuseks Eesti elektrisüsteemi (ülekandevõrgu) sünkroniseerimine Euroopa Liidus juhitava sagedusalaga. Täna tagab Eesti elektrivõrgus nõutava sageduse Venemaa ühtne energiasüsteem, millest aga soovitakse ennast lahti siduda. Selle teostamiseks planeeritakse uusi ühendusi Baltimaade, Kesk- ja Ida-Euroopaga ning Põhjamaadega. Samuti suurendataks investeeringuid Eestisisese elektri ülekandesüsteemi arendamisse. Lõplikult loodetakse elektrisüsteem ELis juhitava sagedusalaga liita perioodil 2025-2030.

Põlevkivisektori elujõulisuse tagamiseks tuleks arengukava kohaselt tõsta sektori ressursiefektiivsust. Selleks on vajalik teha veelgi investeeringuid, et tõsta fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsust kahekordselt võrreldes tänase tasemega. Arenduse tulemusel peaks aastaks 2050 olema elektritootmisel kasutusel põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktid (uttegaas, poolkoks) ja sedasi kasutataks põlevkivi nii vedelkütuste kui elektri tootmiseks, saades samast kogusest põlevkivist rohkem kasutatavat energiat.

Taastuvenergeetika arendamine oleks samuti oluliseks prioriteediks, et kuluefektiivselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Aastaks 2030 soovitakse taastuvenergia osakaaluks saavutada elektri lõpptarbimisel 50% ja kaugküttemajanduses 80%. Selle eesmärgi täitmiseks näeks arengukava ette seniste tegevuste jätkamise (nt koostöö teiste riikidega taastuvenergia arendamisel). Samuti soovitakse kasvatada kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaalu, avada uusi biomassil töötavaid elektrijaamasid, rajada uusi tuuleparke ja suurendada olemasolevates elektrijaamades biokütuste kasutamist.

Kõigi Eestisse rajatavate elektri tootmise võimsuste osas soovitakse tagada nende konkurentsivõimelisus avatud elektriturul, ilma suurendamata riigi või elektritarbija kulusid toetustele. Selleks töötatakse elektrituruseaduses välja uued toetusskeemid uute tootmisvõimsuste rajamiseks (eelkõige suunatud taastuvenergeetika, koostootmise ja kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu tagamiseks). Toetusvajadust hinnatakse lähtuvalt elektrituru suundumustest ning analüüsitakse nende efektiivsust võrreldes teiste kasvuhoonegaaside vähendamise meetmetega.

Gaasivarustuse tagamine

Varustuskindluse tagamiseks ja regionaalse gaasituru väljaarendamiseks näeb arengukava ette, et suurima tarneallika (täna Venemaalt torustiku kaudu saadava gaasi) osakaal Eesti gaasiturul ei ületaks aastaks 2030 70% ja suurima gaasimüüja osakaal ei ületaks 32%. See eeldab gaasiühenduste arendamist ja mitmekesistamist, et vähendada gaasituru sõltuvust ühest gaasimüüjast. Gaasituru arendamise konkreetsemate meetmetena oleks arengukava kohaselt ette nähtud Läänemere idakalda (Soome ja Balti riikide) gaasiinfrastruktuuri arendamine ja tarnete mitmekesistamise tegevuskava koostamine ja elluviimine, mis arengukava eesmärke saavutada aitaks.

Soojusenergia tõhus tootmine

Eesti seab samuti eesmärgiks aastaks 2050 kasutada ka soojuse peamiselt kodumaised ressursse . Selle saavutamiseks tuleb ulatuslikumalt ära kasutada koostootmise ja jääksoojuse potentsiaali, edendada kohalike kütuste kasutuselevõttu ja vähendada imporditavaid energiakandjaid. Eesmärgi täitmiseks näeb arengukava olulisemateks tegevusteks ette soojusenergiat tootvate katelde üleviimise odavamale kütusele (nt puit, põhk, turvas jne), vahetataks välja ja renoveeritaks katlaid ka ilma kasutuskütust muutmata ja mindaks üle lokaal- ja kohtküttele. Biokütustest hakataks soojust tootma vastavalt metsade juurdekasvule.

Tarbijate elektrikatkestuse vähendamine

Elektrikatkestusi põhjustab hetkel Eestis enim jaotusvõrkude erinev arengutase. Hetkel on elektrivõrgud olnud alainvesteeritud ja võrgu töökindlus madal. Arengukava eesmärgiks oleks tarbijate elektrikatkestusi aastaks 2030 tänasega võrreldes 2 kuni 3 korda vähendada. Arengu ühtlustamiseks ja tarbijate elektrikatkestuste vähendamiseks näeb arengukava ette elektrivõrgu põhivõrku tõhusa kaasajastamise, mille käigus parandataks mh elektrivõrkude ilmastikukindlust.

Energiakasutus transpordisektoris

Primaarenergia tõhusamaks kasutuselevõtuks näeb arengukava ette alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamise transpordisektoris. Samuti soovitakse vähendada motoriseeritud individuaaltranspordi nõudlust ja tõhustada sõidukiparki.

Kuna seni pole kütuseaktsiis sõidukipargi kasutamise struktuuri muutnud ja mootorikütuste nõudlus üha kasvab, on arengukavas planeeritud uusi meetmeid (ühistransporditeenuste osakaalu suurendamine, kergliikluse infrastruktuuri arendamine linnades, kaugtöötamise edendamine, kütusesäästlike autode soodustused), et transpordiviiside struktuuri muuta. Transpordikütuste osas näeb arengukava tulevikus ette suurema biometaani, maagaasi jt alternatiivsete mootorikütuste kasutamise. Selle saavutamiseks täpsustataks bioressursi kasutusvõimalusi mootorkütuse tootmiseks. Samuti tehtaks uuringutega kindlaks metaankütuse konkurentsivõime. Selle tulemusel peaks energiakasutus vähenema ja saavutataks primaarenergia sääst.

Hoonete energiakasutuse efektiivsuse suurendamine

Arengukava seaks energiakasutuse efektiivsuse suurendamise fookusesse ka elamumajanduse valdkonna põhiprobleemide lahendamise. Selleks oleks vajalik parandada olemasolevate hoonefondide energiakulukust, hoonete sisekliimat ja eluasemekeskkonna planeerimise efektiivsust.

Efektiivsuse suurendamiseks tuleks arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks, mille tulemusel oleks võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50%. Selle tulemusel oleks võimalik ka vähendada imporditavate fossiilkütuste mahtu ja CO₂ emissiooni. Hoonete sisekliima parandamiseks oleks vajalik parandada hoonete ventilatsioonisüsteemi, mis aitaks sisekliima tegurid tervislikumaks muuta.

Eluasemekeskkonna planeerimise efektiivsuse parandamiseks oleks vajalik viia planeeringute mõju hindamise protsessi sisse arvutused, millised on nii planeeritava piirkonna energiakasutusvajadus hoonetes kui ka igapäevase tegevusega seotud (nt tööle, kooli, lasteaeda jms sõitmise) kütuse- ja ajaressursi kulu. Samuti oleks energiakasutuse efektiivsuse suurendamiseks vajalik kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust.

Kokkuvõtteks

Uus arengukava koondab endasse mitmetes varasemates energiamajandusevaldkondi puudutavates arengudokumentides toodud info (nt. biomassi edendamise arengukava, elektrimajanduse arengukava, eluasemevaldkonna arengukava), eesmärgiga saavutada eri valdkondade vahel paremat sidusust. See eesmärk on kindlasti toetamist vääriv, kuna energiamajandust tuleks vaadelda tervikuna. 

Samas tasub KÕKi hinnangul parlamendisaadikutel ja kõigil teistel huvilistel vägagi kriitiliselt hinnata, kas uus arengukava moodustab ka ühtse terviku möödunud aastal heaks kiidetud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukavaga (PÕKK), kuna ka need kaks valdkonda peaksid olema kantud ühistest eesmärkidest. Samuti tasub kindlasti tähelepanelik olla selles osas, kas uue arengukava eelnõuga seatud eesmärgid ja meetmed on kooskõlas mullu sõlmitud Pariisi kliimaleppega ja EL ning Eesti poolt võetud kohustustega. Arvestades seda, kui palju rõhku pannakse jätkuvalt põlevkivienergeetikale ja sellesse veelgi suuremate investeeringute tegemisele, võib dokumentide sisulises kooskõlas kahelda.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee