Riigikogu arutab, kuidas suunata põlevkivitööstuse arengut järgmise 15
aasta jooksul
Veebruaris läbis Riigikogus esimese lugemise Põlevkivi
kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 kinnitamise otsus. Uus arengukava
on järjeks 2008-2015 kehtinud arengukavale. Käesolevas uudiskirjas anname
lähema ülevaate arengukava sisust. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi
arengukava eesmärgid on üllad, puuduvad arengukavast konkreetsed meetmed, mis
aitaks nende saavutamist tagada.
Põlevkivi kasutamise
ja arengukava olulisus
Põlevkivi kasutamine on Eestile oluline mitmes mõttes. Ühelt
poolt annab põlevkivi kaevandamine ja töötlemine tööd paljudele Ida-Viru
inimestele ning moodustab arengukava andmeil ca 2,9% Eesti SKTst.
Põlevkivisektorist laekub riigieelarvesse maksutulu ning Eesti Energiast ka
omanikutulu.
Teisalt on põlevkivi kasutamine konkurentsitult Eesti suurim
keskkonnaprobleem. Põlevkivisektorist pärineb mh 83% CO2 ja 95% SO2-st ja 97%
inimtervist kahjustavate raskmetallide õhuheitest, mis tekitatakse keskkonnaloa
kohustusega valdkondades. Ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks rikutakse ja
pumbatakse maapõuest välja ca 15 tonni joogiks vajalikku põhjavett.
Põlevkivitööstuse tagajärjel tekitatakse meie riigis ühe elaniku kohta 40 korda
rohkem ohtlikke jäätmeid kui EL-s keskmiselt. Samuti näitas
möödunud aastal valminud uuring, et Ida-Viru inimeste tervisenäitajad on
oluliselt kehvemad Eesti keskmisest, mh kannatab enam mõjutatud valdades lausa
iga viies koolilaps astma käes.
Eeltoodud andmete ja probleemide valguses on põlevkivi arengukava
üks Eesti kõige olulisemaid arengukavasid. Seepärast peaks arengukava sisaldama
konkreetseid eesmärke, nende täitmist hinnata võimaldavaid indikaatoreid ning
meetmeid, mis aitaks vähendada kahjusid nii keskkonnale kui läbi selle ka kogu
ühiskonnale.
Põlevkivi arengukava
üldeesmärgid ja riigi huvi
Uus arengukava sisaldab varasemaga sarnaselt kolme peamist
eesmärki. Kolmest eesmärgist kaks on analoogsed ka sisult. Jätkuvalt on
strateegiliseks eesmärgiks seatud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
keskkonnamõju vähendamine ja efektiivsuse tõstmine. Kui seni oli kolmandaks
eesmärgiks tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada
energeetiline sõltumatus, siis seda eesmärki uus arengukava enam ei sisalda.
Põhjuseks on muutunud olukord (elektri-)energiaturul – pärast elektriühenduste paranemist
Põhjamaade elektrisüsteemiga ja elektrituru avanemist on see eesmärk võimalik
saavutada ka muul moel. Uues arengukavas on selle asemel seatud eesmärgiks põlevkivialase
haridus-ja teadustegevuse arendamine.
Lisaks nendele peamistele eesmärkidele on arengukavas
defineeritud ka riigi huvi. Viimane on mh oluline seetõttu, et maapõueseadus
näeb ette, et maapõue uurimiseks ja kaevandamiseks ei anta luba, kui tegevus on
vastuolus riiklike huvidega. Riigi huvi seisneb uue arengukava kohaselt
„põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning
põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises“.
Indikaatorid ja
meetmed
Kõigile strateegiatele omaselt sisaldab ka uus põlevkivi
arengukava strateegiliste eesmärkide täitmise hindamiseks kasutatavaid indikaatoreid (mõjunäitajaid).
Ebatavaliseks ja võetud eesmärkidega vastuoluliseks on samas, et paljud sihttasemed on arvuliselt
kindlaks määratud vaid aastani 2020. Edasi nähakse ette küll vähemalt 2020. a
taseme säilitamist, ent täpsem number pannaks paika viis aastat varem,
vastavalt kas enne 2025. või 2030. aastat. Sisulise poole pealt veelgi
olulisemaks puudujäägiks on, et paljud indikaatorid ei näe seejuures ette
ambitsioonikat keskkonnamõju vähenemist või efektiivsuse suurenemist vaid
pelgalt vähendamist alla tänase taseme. Kolmandaks vajakajäämiseks on, et
indikaatorid ei kata ka kõiki olulisi mõjutusi, nt ei sisalda arengukava
näitajaid Ida-Viru elanike tervist kahjustavate välisõhu heidete või põlevkivi
kasutamisel tekkivate heitvete osas.
Arengukava eesmärkide elluviimiseks ettenähtud meetmed on suures osas seotud erinevate
uuringute, analüüside ja mudelite koostamisega. Meetmeid, mis aitaks selgelt
kaasa ühe või teise teadaoleva probleemi lahendusele, on vähe. Näiteks on
kaevandamise põhjaveele avaldatava mõju osas plaanitud kaevandamisest mõjutatud
piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine ja
negatiivse mõju leevendusmeetmete analüüs, ent pakutud ei ole mingeid
konkreetsemaid meetmeid (nt kindlate tehnoloogiate kasutamise nõudmine
kaevandamislubades), mis aitaks ka tegelikult mõjusid vähendada.
Hinnang ja kokkuvõte
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et hoolimata üllastest
eesmärkidest, on Riigikogule esitatud arengukava „toores“ ning sedavõrd olulise
sektori 15 aasta arengu suunamiseks ebapiisav. Asjaolule, et arengukava
koostamisel on jäänud kogumata vajalikud andmed ning selles ettenähtud
indikaatorid ning meetmed on ebapiisavad, juhtis tähelepanu ka Riigikontroll.
Riigikontrolli ettepanek, mis väärib KÕKi hinnangul toetamist, on täiendada
arengukava hiljemalt 2020. aastaks, arvestades lähiaastatel valmivate oluliste
uuringute (nt keskkonnakasutuse väliskulude analüüsi) tulemustega.
|