Euroopa Kohus: EL liikmesriigid võivad keskkonna kahjustamise puhuks
kehtestada keskkonnavastutuse süsteemist rangemaid reegleid (C‑129/16)
Euroopa Kohus langetas juuli
keskpaigas otsuse, milles leidis, et EL riigid võivad keskkonda kahjustavatelt
isikutelt nõuda kahjude hüvitamist ning neid karistada ka rangemate reeglite
alusel, kui need, mis on kirja pandud EL keskkonnavastutuse direktiivis. Kohus
rõhutas, et siseriiklike rangemate reeglite kehtestamine on lubatud, kui need
on kantud samast eesmärgist ning on selle suhtes proportsionaalsed.
Vaidlusalune juhtum
Vaidlus sai alguse Ungarist, kus
sealne keskkonnainspektsioon määras ettevõttele Túrkevei Tejtermelő Kft. trahvi
ettevõtte kinnistul jäätmete ebaseadusliku põletamise eest. Kinnistul asuvas
kolmes silohoidlas oli igasühes põletatud 30-40m3 jäätmeid, sh metallijäätmeid,
mis pärast põletusplatsilt ära viidi. Ettevõte väitis, et oli andnud kinnisasja
2014. a märtsi keskpaigas ühele inimesele rendile, viimane suri aga kaks
nädalat pärast lepingu sõlmimist ja enne jäätmete põletamist(see leidis aset
2014. a juuli alguses).
Ungari keskkonnainspektsioon
õigustas ettevõttele trahvi määramist sellega, et Ungari seaduste kohaselt
eeldatakse, et kinnistu omanik vastutab keskkonnariskide tekitamise eest
kinnistu valdajaga solidaarselt (ühiselt koos kinnistu valdajaga). Kuna antud
juhul oli rentnik surnud, peaks vastutama kinnistu omanik.
Euroopa Kohtult nõu küsinud
siseriikliku kohtu jaoks oli peamine küsimus selles, kas ja kuidas puutub antud
juhul vaidlusesse EL nn keskkonnavastutuse direktiiv, mis eeldab, et
ametivõimud tuvastaks ja tõendaks põhjuslikku seost saastaja ja keskkonnakahju
vahel.
Keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamisala
Euroopa Kohus rõhutas esmalt, et
kõigis küsimustes, mis ei ole EL õigusega reguleeritud, võivad EL liikmesriigid
kehtestada selliseid reegleid, nagu soovivad. Seejuures ei pea need reeglid
tingimata põhinema „saastaja maksab“ põhimõttel, mis on EL keskkonnaõiguse
üheks juhtpõhimõtteks.
Järgnevalt hindas kohus, kas
antud juhtum võiks olla reguleeritud EL keskkonnavastutuse direktiivi poolt.
Kohus viitas, et direktiivi teksti kohaselt ei reguleeri keskkonnavastutuse
direktiiv üldjuhul õhusaastet, vaid veekogude, pinnase, kaitsealuste liikide
või looduslike elupaikade ohustamist ja kahjustamist. Samas on juba direktiivi
preambulas välja toodud, et see hõlmab ka õhu kaudu levivat saastust niivõrd,
kui see ohustab või kahjustab eelnimetatud keskkonnaelemente (pinnas, veekogud,
kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad). Seda, kas antud juhul piirdus
keskkonna kahjustamine õhusaastega või ohustati/kahjustati ka teisi
keskkonnaelemente, peab hindama siseriiklik kohus.
Rangemate siseriiklike reeglite lubatavus
Järgmisena hindas Euroopa Kohus,
kas Ungari keskkonnainspektsiooni tegevust saab pidada keskkonnavastutuse
direktiivi rakendamiseks. Sellele küsimusele vastas kohus eitavalt, kuna ennetus- ja parandusmeetmete asemel määratud
trahv ning see, et keskkonnainspektsioon ei pidanud tõestama põhjuslikku seost
isiku tegevuse ja keskkonnakahju vahel, ei ole keskkonnavastutuse direktiivile
omased.
Samas rõhutas Euroopa Kohus, et
direktiivi artikkel 16 lubab rangemate siseriiklike vastutussätete kohaldamist,
kui need on direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Antud juhul pidas kohus Ungari
seaduse sätteid just sellisteks, kuna need aitavad ära hoida
keskkonnakahjustusi ning on direktiivi sätetest laiema kohaldamisalaga (asutus
ei pea tõestama, et kinnistuomanik vastutab kahju eest, vaid vastupidi, kahju
eest vastutamist eeldatakse). Kohus rõhutas vaid, et võetud meetmed peavad
vastama ka EL õiguse üldpõhimõtetele, sh proportsionaalsuse põhimõttele.
Kohus leidis viimaks, et
kinnistuomanike vastutuse rakendamiseks võib olla kohane ka trahvide määramine,
sh olukorras, kus kinnistu omanik pole saastamist takistanud ja saaste
tekitajat nimetanud. Samas tuleb ka trahvide puhul järgida proportsionaalsuse
põhimõtet, st meede peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv ning ei tohi minna
selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Seda, kas trahv oli antud juhul
proportsionaalne, peab kontrollima Ungari kohus.
Kohtuotsuse tähendus
Nii Eestis kui mujal EL-s on EL
keskkonnavastutuse direktiiviga paralleelselt jäetud kehtima või kehtestatud ka
muid keskkonnakahju tekitamise eest vastutust ette nägevaid reegleid. Eestist
võib näitena tuua veeseaduse §-s 391, looduskaitseseaduse §-s 77
ning jäätmeseaduse §-s 128 sätestatud kahju hüvitamise reeglid. Euroopa Kohus
on oma uues lahendis rõhutanud, et selliste reeglite kehtestamine ja jõustamine
on lubatav, ent samas selgitanud, millistel tingimustel. Eelkõige on nõutav, et
„paralleelsed“ vastutusreeglid oleksid rangemad, aitaks täita sama eesmärki,
mis keskkonnavastutuse direktiiv ning oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed.
Otsuse
tekst
|
