Riigikogu asub arutama kahte kliimamuutusega seotud
arengukava
Riigikogu on asunud arutama kliimapoliitika
põhialuseid aastani 2050, mis seaks paika Eesti kliimapoliitika pikaajalises
visiooni, valdkondlikud ja kogu majandust hõlmavad poliitikasuunad, et vähendada
aastaks 2050 kasvuhoone heitgaase ning kliimamuutuste mõjudega kohaneda.
Teisena ootab Riigikogu heakskiitu kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030, mis peaks suurendama Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi
valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga hakkama saada.
Järgnevalt muudatustest lähemalt.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika raamstrateegia seab
pikaajalised visioonid energiamajanduse, transpordi, metsanduse ja põllumajanduse
arendamiseks. Strateegia kohaselt on Eesti kliimapoliitika suunatud
kliimamuutuste mõjude ennetamisele ja leevendamisele.
Energiamajandus
Energeetika ja tööstuse valdkonnas nähakse kliimamuutuste
ennetamise eesmärgil ette energiatõhususe suurendamist ning primaarenergia
tarbimise vähendamist, et majanduses vähem kütuseid kuluks. Selle saavutamiseks
soodustatakse tööstussektori ettevõtete paiknemist energia tootmisüksuste (nt soojuselektrijaamade)
läheduses. Energiavõrkude süsteemi arendamiseks motiveeritaks suurtarbijaid ja -tootjaid
võrkudega liituma. Soodustataks enim just tööstuse ja teiste turuosaliste
jääksoojuse kasutamist kohalikes kaugküttevõrkudes.
Tööstussektori kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks nähaks ette uudsete, vähese kasvuhoonegaaside heitega
tehnoloogiate ja kütuste kasutuselevõttu, mis on võimalik tehnoloogia ja
protsesside arendamise (nt senisest parema jäätmete käitluse korraldamine) ja
ressursside tõhusa kasutamise kaudu (nt soodustataks õigusnormidega
põlevkivituha kasutamist ehitusmaterjalide ja teiste toodete tootmise
toorainena).
Põlevkivisektori
arendamisel pööratakse tähelepanu eelkõige kõrgema lisandväärtusega toodete ja
selle käitlemise protsessi tõhustamisele. Sektori arendamisel lähtutaks sektori
konkurentsivõimest, turupõhisest ELi kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi süsiniku
hinnast ning riiklikest keskkonnanõuete piirangutest. Selle alusel plaanitakse
tagada tõhusate ning keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine, mis
võimaldab õlitootmise protsessis tekkivaid jääkgaase elektri ning soojuse
tootmiseks ära kasutada.
Hoonete energiatõhususe saavutamiseks
arendataks õiguskeskkonda selliselt (pöörates eelkõige tähelepanu hoonete
energiatarbimiste juhtimislahenduste arendamisele ja paremale rakendamisele),
et tarbijad eelistaksid liginullenergiahooneid ja avalik sektor ehitaks
maksimaalselt energiatõhusaid uusi avalikke hooneid. Samuti renoveeritaks
järkjärgult ja terviklikult olemasolevat hoonefondi (luuakse vajadusel ka
riiklikke rahastusvõimalusi) ja suurendataks kinnisvaraomanike teadlikkust
hoonete renoveerimise kasulikkusest.
Elektrivõrkude arendamiseks soodustataks
energiasüsteemides ülekande-, jaotus-, kütte- ja teiste seotud võrkude arengut.
Arengu tagamiseks loodaks sobiv õiguskeskkond, mis soodustaks tarkade võrkude
arendamist, millega saaks ühtlustada eri aegadel tootjate ja tarbijate juures
tekkivaid tootmisvõimsuse ning energia ülejääke ja puudujääke. Samuti soovitakse
tõsta tarbijate teadlikkust energiasäästu positiivsetest mõjudest ja toetataks
selliste energialahenduste turulejõudmist, mis aitaks nii kodumajapidamiste kui
ka äri- ja tööstustarbijatel energiatõhusust ja energiatarbimisega seotud
kulutõhusust suurendada ning sel teel vähendada keskkonnamõjusid.
Soodustataks ka järjest enam taastuvate
energiaallikate kasutuselevõttu soojuse ja elektrienergia tootmises. Selleks
juurutataks taastuvenergia koguste hankimisel konkureerivat pakkumismenetlust
ja jätkataks riikidevaheliste taastuvenergia koostöömehhanismide kasutamist
ning laiendamist.
Transport
Peamisteks prioriteetideks transpordi alal oleks
ohutu ja sujuva liikluskultuuri edendamine, mis võimaldaks vähendada
kütusekulu, luua kergliikluseks soodne keskkond, parandada liiklusohutust ja
suurendada biokütuse kasutamise osakaalu transpordis. Selle saavutamiseks
toetataks erinevate haldustasandite, kohalike omavalitsuste ja suuremate
avalike asutuste kompetentsi ja haldussuutlikkuse suurendamist (nt transpordi-
ja liikluskavade väljatöötamine), et kujundada säästlikku liikluskeskkonda (nt
uute tõmbekeskuste ja arenduste rajamine olemasoleva rongiühenduse või muu hea
kvaliteediga ühistranspordi teeninduspiirkonda). Kütusekulu vähendamiseks
arendataks transpordikütuste tarbimise ja kasvuhoonegaaside heite seiret ning
riigi ja kohaliku tasandi võimet analüüsida erinevate transpordipoliitika
meetmete kogumõju.
Isiklike transpordivahendite kasutamise vähendamiseks
soodustatakse mitmekülgsete ja paindlike liikuvusteenuste, sh lühirendi, autode
ja jalgrataste ühiskasutuse arendamist (ning soodustataks ka ökonoomsemate
liiklusvahendite kasutamist igapäevaliikluses). Linna parkimisteenuste osas
suurendataks elektriautode laadimistaristu ja sõidukimootorite
elektrisoojendite kasutuselevõttu ning pöörataks enam tähelepanu
parkimiskohtade nõudluse ohjamisele.
Põllumajandus
Põllumajandustootjaid motiveeritaks kliimamõjude
vähendamiseks mulla süsinikuvaru ja muldade elurikkust suurendama, mulla struktuuri
säilitama ning taimede toitumist parandama. Selle saavutamiseks kaalutakse
sobivate keskkonnameetmete (nagu nt biometaani tootmise laiendamine ning nõuded
väetamise tõhustamiseks, mineraalsete väetiste asendamiseks orgaanilistega ja
karjatamise suurendamiseks) väljatöötamist ja rakendamist, mis võimaldaks maaharijaid
suunata mullatüübile sobivale põlluharimisele ja arendada põllumuldade
arvestuse pidamist ning taastada püsirohumaid, väikemärgalasid ja
puhvervööndeid.
Samuti soodustataks keskkonna- ja
kliimasõbralike viljelusviiside ja põlluharimise tavade praktiseerimist (nagu
nt minimeeritud maahariduse propageerimine), mis võimaldaks säilitada ja
suurendada mulla viljakust süsinikuvaru suurenemise kaudu. Taimede toitumise
parandamiseks on ette nähtud välja selgitada täppisväetamise ulatuslikuma
rakendamise võimalused ning lämmastikväetiste kasutamise tõhusaimad kogused ja
andmisajad, et vähendada toitainete leostumist ja kasvuhoonegaaside teket.
Metsandus
Kliimamuutuste leevendamiseks näeb kliimapoliitika
ette, et metsi tuleks majandada säästlikult ja kestlikult. Selle tagamiseks soodustatakse
metsamaa tootlikkuse suurendamist näiteks hooldusraie, puistute õigusaegse raie
ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega, mis
võimaldaks kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Muudatusi tehtaks nii
poliitikas kui õigusloomes, et saavutada Eestis toodetud ning kasutatud
puittoodetega võimalikult suur süsinikuvaru talletamine toodetes. Oluline oleks
ka metsamaa, soode ja turbaalade pindala hoidmine senisel tasemel, et
võimaldada CO2-heite sidumise suurendamist atmosfäärist ja metsades
süsinikuvaru säilitada.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava oleks
üks uue raamstrateegia alla kuuluvaid kitsamaid ja konkreetsemaid strateegiaid.
Selle eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi
valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Valdkondi, millele
arengukava keskendub, on kaheksa:
planeeringud ja maakasutus, kus oleks eesmärgiks
vähendada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriski, leevendada asustatud aladel soojussaare
efekti, suurendada asustuse kliimakindlust. Selle saavutamiseks suurendatakse
teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses
ja planeerimises. Samuti tagataks ametnikele võimalus omandada oskused valida
parimad lahendused maakasutuses ja planeerimises, et oleks võimalik maandada
üleujutusriske ning linnahaljastu ja rohealade kliimariske; inimtervis ja päästevõimekus, kus seatakse
eesmärgiks parandada ja arendada päästevõimekust ning inimeste tervise ja vara
kaitsmise oskust. Selle tagamiseks arendatakse info-, seire- ja tugisüsteeme
ning koostatakse tegevusplaane kliimamuutustest tingitud terviseriskide tõhusamaks
juhtimiseks ja maandamiseks; looduskeskkond, kus soovitakse tagada liikide,
elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne
seisund ja terviklikkus. Selle saavutamiseks tuleb nt tagada elurikkuse
säilimine muutuvates ilmastikuoludes, ennetada invasiivsete võõrliikide
loodusesse sattumist, neid tõrjuda ja ohjata; biomajandus, milles soovitakse tagada põllu-,
metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamise kliimateadlik ja
jätkusuutlik planeerimine. Selleks näeb arengukava ette nt metsade mitmekesisuse,
elujõulisuse, tootlikkuse ja tõhusa kasutamise tagamise ning turismi
mitmekesistamise ja turistide rahulolu suurendamise; taristu ja ehitised, kus soovitakse arengukavaga
vältida kliimamuutuste negatiivset mõju elutähtsate teenuste kättesaadavusele
ja hoonete energiatõhususele. Selleks tagatakse transpordisüsteemis liiklus- ja
kaubaveo ohutus ning ligipääs elutähtsatele teenustele; energeetika ja energiavarustus, mis seab
eesmärgiks energiasõltumatuse, -turvalisuse ja -varustuskindluse säilimise
senisel tasemel. Samuti oleks oluline tagada taastuvenergiaressursside
kasutamisvõimalus ning suureneda ei tohiks primaarenergia lõpptarbimise maht; majandus, milles soovitakse tagada eelkõige
ettevõtjate pädevus kasutada parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid
võimalusi ja oskused juhtida nendega kaasnevaid riske. Selle saavutamiseks on
vajalik kliimamuutustega kaasnevaid majapidamiste riske maandada ja soodustada
kliimamuutuste mõjuga arvestavat ettevõtlust; ühiskond, teadlikkus ja koostöö, mis peaks
tagama elanike arusaamise kliimamuutustega kaasnevate ohtude ja võimaluste
osas. Selle saavutamiseks tuleb nt tõhustada riskijuhtimist ning tagada riigi-
ja KOV-ide asutuste töötajate suutlikkus maandada kliimamuutustega kaasnevaid
riske. Samuti on arengukava kohaselt oluliseks asjakohase ja põhjaliku teabe
jagamine kliimamuutustest ja nende mõjust Eestile.
Arengukava peaks võimaldama suunata ja
ühendada erinevaid meetmeid, mis võimaldavad parandada valmisolekut ja oskusi
keskkonnamuudatustega toimetulekuks.
Kokkuvõte
Mõlemad dokumendid on koostatud eesmärgiga
viia Eesti teadlikumalt ja sujuvamalt üle madalama süsinikuheitega majandusele.
Poliitika põhialused ja kohanemise arengukava käsitlevad pea kõiki olulisi
eluvaldkondi, mille osas sekkumine eesmärkide saavutamiseks vajalik on.
Kahetsusväärselt võib aga dokumentidest välja lugeda vähest ambitsioonikust nii
põlevkivisektorile alternatiividele leidmise kui ka taastuvenergeetika
arendamise küsimustes, mis on kliimamuutuste ennetamise seisukohalt otsustava
tähtsusega.
Kuigi kliimapoliitika
seletuskirjas on põgusalt mainitud võimalust aastaks 2050 minna üle nii
põlevkivi kui ka muu fossiilse tahkekütuse vabale elektritootmisele, ei nähtu dokumendist
konkreetseid ja otsustavaid samme, mis selle saavutamiseks riigi poolt võtta
plaanitakse. Keskendutud on taaskord pigem põlevkivi töötlemise protsessi
tõhustamisele ja poliitika eesmärkide saavutamisel loodetakse jätkuvalt eelkõige
turupõhistele mehhanismidele ning teaduse ja tehnika arengule. Seejuures on
valitsuse viimase aja sammud näidanud, et põlevkivisektori säilitamiseks on
riik siiski valmis turumehhanismidesse jõuliselt sekkuma (madala nafta hinna
tõttu vähendati möödunud aastal järsult ressursitasusid). Arengukavast võib välja
lugeda selle, et kliimamuutuste tõttu ei tohi väheneda
taastuvenergiaressursside kasutus, kuid seatud pole ei ambitsioonikaid eesmärke
(va kasvanud tuulekiiruse ära kasutamine kodumaise tuuleenergiaressursi
kasvatamiseks) taastuvenergiaressurssi suurendamiseks ega jõulisi meetmeid
selle saavutamiseks.
Kliimapoliitika põhialuste eesmärgi
saavutamiseks - vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80% võrreldes
1990. a tasemega - on KÕKi hinnangul vajalik konkreetsem ja jõulisem
tegevusplaan. Vastasel juhul on oht, et jääme pikaks ajaks suureks saastajaks,
panustades sellega iga elaniku kohta ebaproportsionaalselt palju kogu planeedi
elanikkonda ohustavatesse kliimamuutustesse.
Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050
Kliimamuutustega
kohanemise arengukava
|
