Uudised
kliimamuutuste, jäätmete ja energeetika vallast on enda alla võtnud enamuse
meie 100 korda ilmunud uudiskirjast
Kas 9 aastat ja 100 numbrit on
palju või vähe ühe uudiskirja kohta on ehk teisejärguline küsimus. Sellest
tähtsam on see, et meie uudiskiri on ainus Eestis, mis vahendab keskkonda
puudutavaid õigusakte ja kohtuasju nii Eestist kui ka Euroopa Liidust.
Sealjuures ühes keskkonnajuristi kommentaariga. Millise tundega vaatavad
uudiskirja tegijad tagasi uudiskirja minevikule ja millisena näevad tulevikku?
Unistus
keskkonnaõiguse alasest uudiskirjast
Keskkonnaõiguse uudiskirja idee on vanem kui KÕK !
Uudiskirja väljaandmise mõte
tekkis KÕKi asutajal Kärt Vaarmaril, kes juba enne KÕKi loomist unistas
uudiskirjast, mis iga kuu kajastaks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu
keskkonnaõiguses ilmuvaid õigusakte ja uudiseid olulisematest kohtuasjadest.
Kohe peale KÕKi asutamist 2007. aastal hakkaski toonane meeskond just sellise uudiskirja kontseptsiooni välja
töötama. Eesmärk oli teha uudiskiri nii selge ja arusaadava tekstiga, et see
oleks loetav ka neile, kes igapäevaselt õigusaktidega kokku ei puutu. Alguses kirjutati uudiseid vabatahtliku tööna.
Seejärel õnnestus uudiskirjale rahastus saada Avatud Eesti Fondi vahendatud
Vabaühenduste Fondilt.
Kärdi sõnul on ta nüüd, mil ilmub
uudiskirja sajas number, rõõmus selle üle, et kunagine idee realiseerus ja on
aja jooksul järjest paremaks läinud. „Lootsime juba 2009. aastal esimest
numbrit välja andes, et see ei jääks ühe-aastaseks projektiks ja mul on hea
meel, et uudiskiri on nii pika aja jooksul järjepidevalt ilmunud. Usun, et
neil, kes võtavad kord kuus aega uudiskirja läbilugemiseks, on sellest kasu“. Uudiskiri ilmub kasvõi lennukist
mahajäämise hinnaga
Uudiskirja tegemisse on üheksa
aasta jooksul panustanud pea kõik KÕKi töötajad. Viimased kolm aastat valmib
see KÕKi toimeka kolmiku Siimu, Kadi-Kaisa ja Pille koostöös.
Uudiste valiku esimene sõel on
erinevate uudisteallikate jälgimine. Näiteks vaatame läbi Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Parlamendi pressiteated, meie enda Eesti Riigikogu ja Keskkonnaministeeriumi
uudistevoo. Jälgime ka Riigikogu ja valitsuse istungite päevakorda,
õiguskantsleri seisukohti ja mitmeid teisi uudisteallikaid nii Eesti kui ka Euroopa
tasandilt.
Siim Tallinna kontoris uudiseid kirjutamas Seejärel teeme välja nopitud
uudistest omakorda valiku. Mille alusel valik tehakse? Siim selgitab: "Me
keskendume õiguslikele muudatustele või nendele arengutele, millel võib olla
mingi õiguslik väljund. Kui me oleks keskkonnaõiguse ja –poliitika kuukiri,
siis oleks valik, mida võtta ja mida jätta mõnevõrra raskemgi". Peale
lõpliku valiku tegemist asuvad kõik kolm uudiste põhjal kirjutama. Enamasti on
uudiskirjas üks nö põhiuudis, mis on ühel või teisel põhjusel sellel ajahetkel teistest
olulisem. Seda teemat käsitleme ka põhjalikumalt kui teisi. Samas püüame alati tausta,
mõju ja KÕKi seisukohti ka teistele uudistele lisada, et lugejatel oleks
lihtsam aru saada ja nad uudiseid endaga paremini seostada oskaks. Lõpuks peale
teksti toimetamist ja tehnilist tööd läheb uudiskiri laiali erinevatesse
kanalitesse, millest peamised on meie koduleht, Loodusaja list, otsetellijad ja
meie Facebook'i leht. Uudiskirja mitte vaid ei loeta maailma eri riikidest - seda on ka paljudes erinevates riikides kirjutatud.
Sarnaselt enamiku muude
tegevustega tänapäeval ei ole uudiskirja koostamiseks vaja olla ühes
konkreetses kohas. Seega saab uudiseid kirjutada ja uudiskirjagi lugejaile
saata sisuliselt ükskõik kust – metsast, rabast, lennujaamast, hotellitoast,
kohvikust, merelt või mujalt. Siimu sõnul on ta tegelenud uudiskirja
väljaandmisega maailma eri riikides, mitmel korral on uudised lugejateni
jõudnud erinevatest hotellidest ja lennujaamadest. „Ükskord pidin Madridis
peaaegu lennukist maha jääma, kuna kaotasin uudiskirjaga tegeledes ajataju. Aga
uudiskiri sai tookord ikkagi välja saadetud!“ Enamasti uudiskiri nii
ekstreemsetes olukordades muidugi ei sünni, vaid valmib turvaliselt Eestis –
osa Tartus ja osa Tallinnas.
Uudiskirja loetakse nii tööalasest huvist, silmaringi laiendamiseks kui
ka õppetööks
Uudiskirja meeskonna arvates seisneb
uudiskirja väärtus eelkõige selles, et uudiskirja lugejale on sellesse
koondatud valik kõige olulisematest keskkonnaõiguse uudistest. Läbi on töötatud
suur infokogus, milleks inimestel igapäevaselt ei pruugi aega olla. Siim lisab,
et "samuti on see kasulik meile endile, sest võimaldab kursis olla, eriti
just kohtupraktikaga, aga ka seaduste muudatustega“. Kadi ütleb, et „ uudiskirja oluliseks
väärtuseks lugejaile on kindlasti see, et KÕK töötab läbi näiteks
seaduseelnõude seletuskirjad, et ise aru saada ja lugejale arusaadavalt kirja
panna õigusakti loomise või selle muutmise ajendid ja põhjused“. Oluline ei ole
ju lõppude lõpuks mitte fakt, et õigusakti muudatus tehti, vaid põhjus, miks
see tehti ja see kuidas ja kellele see mõju avaldab. Selle välja selgitamine
õigusakti seletuskirjast teeb meid endid targemaks ja selle kajastamine
uudiskirjas on kindlasti suur väärtus igapäevases infomüras ja inimeste kiires
elutempos.
Kadi-Kaisa ja uudiskiri kodukontoris Tallinnas
Uudiskirja loetavus on aastatega
kasvanud. Praegu tellivad uudiskirja otse oma meilile üle poolesaja huvilise ja
keskmiselt loetakse keskkonnahuviliste poolt erinevaid artikleid iga kuu ca 1100
korral. Head tagasisidet oleme saanud ka lugejaküsitlusest. Näiteks teame selle
põhjal, et valdavale osale lugejatest on uudiskiri kasulik eelkõige tööalaselt,
silmaringi laiendamiseks ja õppetööks. Või et enim huvitavad lugejaid
keskkonnaalaste õiguste, keskkonnamõjude hindamise ja jäätmete teemad.
Kujutleme end aastasse 2025
Kui tänane uudiskiri on järjekorras
100. number, siis kui kõik sama hästi edasi läheb, ilmub umbes kaheksa aasta
pärast 2025. aastal 200. number. Püüdsime natuke fantaseerida, et millised teemad
võiksid kajastuda uudiskirjas kaheksa aasta pärast ning kas ja millises suunas
meie uudiskiri üldse arenema peaks.
Kui seni on suurima kaaluga
teemad olnud kliimamuutused, jäätmed ja energeetika, siis uudiskirja
projektijuhi Pille prognoosib, et 2025. aasta teemadena võivad samuti esil olla
eelkõige kliimamuutused ja jäätmed, ent erinevast vaatepunktist võrreldes
praegusega ehk siis seisame probleemi ees, kuidas taastada või korvata seda,
mis vahepeal valede otsuste tõttu tegemata jäeti. "Sama puudutab maapõue,
mis tõuseb ehk samuti teemade hulgas senisest tähtsamale kohale. Võib-olla
kerkib päevakorda ka praegu üks kõige vähem kajastamist leidev GMO
(geneetiliselt muundatud organism) teema, kuna kliimamuutuste tõttu tavalisel
viisil enam vilja kasvatada pole võimalik." Pille uudiskirjaga maakodukontoris Tartumaal Oma suurimaks väljakutseks
uudiste kirjutamisel peavad nii Siim, Pille kui Kadi-Kaisa uudise selget ja
arusaadavat esitamist. Uudise kirjutamiseks tuleb enamasti läbi töötada hulk
materjale, seletuskirju ja erinevaid seisukohti, et mõista milles seisneb seadusemuudatus
või miks selline muudatus aset on leidnud. Kui keeruline Euroopa Kohtu lahend
saab uudiskirjas inimkeelde ümber sõnastatud ja selle sisu on nii kirjutaja
enda kui ka lugeja jaoks arusaadavaks tehtud, võib rahule jääda. Oluline on ka
tulevikus hoida uudiskirja lihtsat ja selget keelt ning mitte muutuda
keelekasutuselt kuivaks ja juriidiliseks. Uudiskiri ei jää kindlasti igavesti selliseks, nagu täna, ent üks on selge - edaspidigi soovime kirjutada ka keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.
Siim viskab õhku küsimuse, et kas
Eesti ainus keskkonnaõiguse uudiskiri ei võiks lisaks õigusaktidele ja
kohtuasjadele kajastada keskkonnaõigusega seotud teemasid veelgi laiemalt ja
muutuda isegi senisest nö ajakirjanduslikumaks – sisaldada rohkem teemakohast
pildimaterjali, erinevate osapoolte kommentaare jms
Oleme väga tänulikud teile, meie
lugejad, sest ilma teieta me nii suure numbrini jõudnud ei oleks. Uudiskirjaga
seotud teemadel ootame igal ajal teie tagasisidet projektijuhile Pillele
meiliaadressil pille@k6k.ee. Täname ka kõiki
neid, kes aastate jooksul on KÕKi meeskonna liikmetena ühel või teisel viisil
uudiskirja väljaandmises osalenud.
Keskkonnaõiguse Keskuse tänu
kuulub ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kes alates 2011. a juunist
rahastab uudiskirja väljaandmist.
Keskkonnaõiguse uudiskiri numbrites
Kokku on uudiskirja 100 numbris avaldatud ca
1672 keskkonnaõigusega seotud uudisartiklit. Kõige uudistemahukam oli aasta 2013, mille
jooksul ilmus 243 artiklit. Kolm kõige uudiserikkamat teemat on
kliimamuutused (203 artiklit), jäätmed (198) ja energeetika (128). Vähim on kõneainet pakkunud keskkonnaseire (6),
mullakaitse (9) ja keskkonnavastutuse (9) teemad. EL tasandilt on uudiseid vähem kui Eestist. Vaid
ühel aastal (2013) ületas EL tasandi uudiste arv (128 tk) Eesti oma (113 tk).
Seevastu 2015. a oli Eesti tasandilt uudiseid 55 võrra rohkem. Keskmiselt vaadatakse uudiskirjal erinevaid
artikleid 1100 korral kuus. Uudiskirja tellivad e-posti teel 540 lugejat. Uudiskirja väljaandmisele panustavad KÕKi
töötajad igakuiselt kokku ca 60-75 töötundi.
|
