OECD soovitab Eestil kiirendada üleminekut
vähese süsinikuheitega majandusele
Märtsi alguses avalikustas
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD),
kuhu kuulub 35 lääneriiki, raporti Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse
kohta. Tegemist on OECD esimese Eestit käsitleva keskkonna valdkonna aruandega,
mis vaatleb Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkust alates aastast 2005. Ülevaates
on hinnatud keskkonnavaldkonna üldist toimimist, keskkonnakorraldust ning riigi
edusamme energiatõhususe ja rohelise majanduse suurendamises. Raportis on
eritähelepanu all jäätmekäitlus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Aruanne
sisaldab soovitusi probleemsete valdkondade edasi arendamiseks.
Energeetika- ja põlevkivisektor
Kõige ärevamad uudised Eesti
jaoks puudutavad põlevkivisektorit. OECD riikide võrdluses on Eesti põlevkivienergeetika
tõttu kõige süsinikumahukam majandus. 70% energiast tuleb endiselt Eestis
põlevkivist, samuti on Eesti kasvuhoonegaaside heite kasv perioodil 2000-2014
(23%) üks kiiremaid OECDs (Türgi ja Korea järel). Kasvuhoonegaasid ei ole ainus
probleem, mis põlevkivi kaevandamisega kaasneb. Põlevkivi kaevandamine ja
töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab õhku ja pinnast ning piirkonna
elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all. Kaevandussektor
on riigi suurim veetarbija ja põlevkivikaevandustest lähtuv reostus mõjutab oluliselt
Ida-Virumaa piirkonna veekvaliteeti.
Suureks murekohaks on Eesti puhul
ka põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud jäätmete käitlus.
Põlevkivi põletamise ja töötlemise tagajärjel tekib üle 90% riigi ohtlikest
jäätmetest. Kuigi aheraine ja põlevkivituha taaskasutus on viimase 10 aasta
jooksul tunduvalt paranenud, ladestatakse suurem osa jäätmetest siiski
prügilatesse.
Raportis leiti, et Eesti ei ole
teinud piisavalt olukorra lahendamiseks. Erinevates energia-alastes
arengukavades julgustatakse sõnades taastuvenergiaallikate kasutamist, samas
konkreetseid meetmeid fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks välja töötatud
ei ole. Näiteks on energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2030 eelnõus
kaardistatud võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks Pariisi
kliimakokkuleppe ja EL-i eesmärkide saavutamiseks, kuid konkreetseid meetmeid
nende eesmärkide saavutamiseks ei ole senini välja töötatud.
Ülevaates on välja toodud, et
kuigi Eestis rakenduvad põlevkivisektorile keskkonnaload ja -tasud, ei ole need
avaldanud reaalset mõju kaevandusmahtudele. Näiteks ei sisalda load mingeid
rahalisi nõudeid ja tagatisi tegevusega kaasnenud keskkonnakahju heastamiseks.
Ka 2016. a jõuliselt vähendatud kaevandustasude määr ei soosi põlevkivi
kaevandamise vähendamist ega rohelise maksureformi ideed.
OECD ülevaate kohaselt peab Eesti muutma Põlevkivi kasutamise riiklikus
arengukavas aastateks 2025 ja 2030 seatud tootlikkuse ja keskkonnaga seotud
eesmärgid ambitsioonikamakas, vähendades selleks põlevkivi osatähtsust
energialiikide seas. Eestil tuleb välja töötada ja rakendada kliimamuutustega
kohanemiseks spetsiaalsed meetmed. Raporti soovituste kohaselt peaks Eesti ära
kasutama Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi ja suurendama
taastuvenergiaallikate osakaalu. Lisaks tuleb välja töötada meetmed põlevkivitööstuse
rolli vähendamisega kaasnevate võimalike sotsiaalsete mõjude leevendamiseks
Ida-Virumaal (nt tööjõu liikuvus ja väljaõpe). See peab toimuma mitmete
osapoolte (avalik sektor, tööandjad, KOV, ametiühingud) koostöös.
Eesti peaks muutma ka
kaevandusettevõtetele lubade väljastamise korda ja lubade tingimusi.
Keskkonnaload peaksid sisaldama konkreetseid tingimusi jäätmete vähendamise ja
rikutud alade korrastamise kohta. Üle tuleb vaadata keskkonnakahju heastamise
nõuded ja muuta need tõhusamaks. Uuenduslikke keskkonna korrastamise projekte
peaks soosima läbi rahalise toetuse. Põlevkivitööstuse jäätmete taaskasutamist
võiks stimuleerida näiteks nende jäätmete prügilatesse ladestamise kõrgema
maksustamisega.
Keskkonnahaldus
Eesti on raporti kohaselt alates
EL-ga ühinemisest teinud suure arenguhüppe keskkonna-alase demokraatia
edendamises. Raportis on välja toodud, et ülemaailmses keskkonnademokraatia
indeksis asub Eesti 14. kohal. Eestis on tagatud üldsuse juurdepääs
keskkonnateabele ning võimalused poliitikakujundamises osalemiseks. Valitsus
tegeleb keskkonnahariduse ja keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisega. Arenguruumi
on siiski veel, nt saadaolev keskkonnaalane teave võiks olla põhjalikum ja
kvaliteetsem. Kodanike võimalused keskkonnaasjades oma õiguste kaitseks võiksid
aga hõlmata enamat kui ainult keskkonnaalaste haldusotsuste vaidlustamist.
Üheks puudujäägiks
keskkonnahalduse valdkonnas on raporti hinnangul ka keskkonnarikkumiste eest
ette nähtud karistuste süsteem, mis vajab reformimist. OECD hinnangul ei ole
rahatrahvid keskkonnaalaste rikkumiste eest vastavuses rikkumise tõsidusega.
Eesti keskkonnavastutuse süsteem on ebaühtlane ja ei soodusta kahjustatud keskkonna
taastamist.
Jäätmekäitlus
Eesti on viimase kümne aasta
jooksul suutnud edukalt muuta olmejäätmete käitlemist. Vähenenud on
prügilatesse ladestamine, mis on suuresti asendunud jäätmete põletamisega.
Samas on Eesti Euroopa Liidus seatud eesmärkide saavutamisest veel kaugel.
Jäätmete ringlussevõtt on Eestis kasvanud 29 protsendini, kuid EL-i õiguse kohaselt
peab see aastaks 2020 olema 50%.
OECD hinnangul aitaks eesmärke
saavutada majanduslike meetmete rakendamine. Näiteks võiks olla kehtestatud
segaolmejäätmete maks ja jäätmete põletamise maks, mis motiveeriks inimesi ja jäätmekäitlusettevõtteid
jäätmeid sortima, et need suures ulatuses ringlusse võtta. Ühe olulise meetmena
nähakse ka kohalike omavalitsuste rolli ja koostööstruktuuri tugevdamist
jäätmemajanduse korraldamisel.
Keskkonnahoidlik majanduskasv
Keskkonnahoidliku
majanduskasvu valdkonnas on OECD hinnangul Eestis probleemiks energeetikaga
seotud maksustamine. Kütuse ja elektri kasutamisega seotud maksukoormast langeb
märkimisväärne osa kodumajapidamistele. CO2 saastetasu, mis laieneb ka
energiatootjatele (v-a elektritootjad), on madala maksumäära tõttu tühise
mõjuga. Maanteetransporti, mis on õhusaaste ja süsinikuheite üheks suuremaks
allikaks, ei ole Eestis peaaegu üldse maksustatud. Saastetasude (nt
raskemetalliühendite õhku paiskamise ja ohtlike ainete vette juhtimise eest) määrad
on samuti liialt madalad, et ettevõtete keskkonnakäitumisele mõju avaldada.
OECD soovitab Eestil jätkata
nn ökomaksureformiga, mis näeb ette tööjõu asemel keskkonda kahjustavat
tegevuste suuremat maksustamist. Tähelepanu tuleb pöörata maanteetranspordist
tulenevate mõjude leevendamisele läbi teekasutus- või mootorsõidukimaksude.
Samuti tuleb edendada ökoinnovatsiooni, mis tähendab senisest tõhusamat teadus-
ja arendustegevuse toetamist, riigiasutuste, ettevõtjate ja ülikoolide vahelise
koostöö edendamist ja keskkonnahoidlikku riigihankepoliitikat.
Kokkuvõte
OECD ülevaade näitab
selgelt, et Eestil on keskkonnavaldkonnas mitmeid probleemseid valdkondi, mis
vajavad täiendavat tegevust nii seaduste muutmise kui parema rakendamise näol.
Kuigi puudujääke esineb igas valdkonnas, on Eesti jaoks kõige murettekitavam
energeetika valdkond. Nagu ülevaates tõdeti, ei sisalda Eesti keskkonna- ja
energeetikapoliitika strateegiad piisavalt kõikehõlmavat ja tõhusat tegevuskava
kliimamuutuste leevendamiseks. Seega tuleks Eestil lähitulevikus seada senisest
ambitsioonikamad strateegilised eesmärgid ja seada konkreetseid ja efektiivseid
samme nende saavutamise suunas. Eriline tähtsus on seejuures põlevkivisõltuvuse
ja selle sektori mõjude vähendamisel. Neid suuniseid tuleks KÕKi hinnangul
järgida juba menetluses olevate arengukavade – kliimapoliitika põhialuste ning
energiamajanduse arengukava puhul.
OECD
hindamisaruande järeldused ja soovitused
OECD
pressiteade
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
|
