Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

OECD soovitab Eestil kiirendada üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele


Märtsi alguses avalikustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kuhu kuulub 35 lääneriiki, raporti Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse kohta. Tegemist on OECD esimese Eestit käsitleva keskkonna valdkonna aruandega, mis vaatleb Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkust alates aastast 2005. Ülevaates on hinnatud keskkonnavaldkonna üldist toimimist, keskkonnakorraldust ning riigi edusamme energiatõhususe ja rohelise majanduse suurendamises. Raportis on eritähelepanu all jäätmekäitlus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Aruanne sisaldab soovitusi probleemsete valdkondade edasi arendamiseks.

Energeetika- ja põlevkivisektor

Kõige ärevamad uudised Eesti jaoks puudutavad põlevkivisektorit. OECD riikide võrdluses on Eesti põlevkivienergeetika tõttu kõige süsinikumahukam majandus. 70% energiast tuleb endiselt Eestis põlevkivist, samuti on Eesti kasvuhoonegaaside heite kasv perioodil 2000-2014 (23%) üks kiiremaid OECDs (Türgi ja Korea järel). Kasvuhoonegaasid ei ole ainus probleem, mis põlevkivi kaevandamisega kaasneb. Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab õhku ja pinnast ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all. Kaevandussektor on riigi suurim veetarbija ja põlevkivikaevandustest lähtuv reostus mõjutab oluliselt Ida-Virumaa piirkonna veekvaliteeti.

Suureks murekohaks on Eesti puhul ka põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud jäätmete käitlus. Põlevkivi põletamise ja töötlemise tagajärjel tekib üle 90% riigi ohtlikest jäätmetest. Kuigi aheraine ja põlevkivituha taaskasutus on viimase 10 aasta jooksul tunduvalt paranenud, ladestatakse suurem osa jäätmetest siiski prügilatesse.

Raportis leiti, et Eesti ei ole teinud piisavalt olukorra lahendamiseks. Erinevates energia-alastes arengukavades julgustatakse sõnades taastuvenergiaallikate kasutamist, samas konkreetseid meetmeid fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks välja töötatud ei ole. Näiteks on energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2030 eelnõus kaardistatud võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks Pariisi kliimakokkuleppe ja EL-i eesmärkide saavutamiseks, kuid konkreetseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks ei ole senini välja töötatud.

Ülevaates on välja toodud, et kuigi Eestis rakenduvad põlevkivisektorile keskkonnaload ja -tasud, ei ole need avaldanud reaalset mõju kaevandusmahtudele. Näiteks ei sisalda load mingeid rahalisi nõudeid ja tagatisi tegevusega kaasnenud keskkonnakahju heastamiseks. Ka 2016. a jõuliselt vähendatud kaevandustasude määr ei soosi põlevkivi kaevandamise vähendamist ega rohelise maksureformi ideed.

OECD ülevaate kohaselt peab Eesti muutma Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2025 ja 2030 seatud tootlikkuse ja keskkonnaga seotud eesmärgid ambitsioonikamakas, vähendades selleks põlevkivi osatähtsust energialiikide seas. Eestil tuleb välja töötada ja rakendada kliimamuutustega kohanemiseks spetsiaalsed meetmed. Raporti soovituste kohaselt peaks Eesti ära kasutama Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi ja suurendama taastuvenergiaallikate osakaalu. Lisaks tuleb välja töötada meetmed põlevkivitööstuse rolli vähendamisega kaasnevate võimalike sotsiaalsete mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal (nt tööjõu liikuvus ja väljaõpe). See peab toimuma mitmete osapoolte (avalik sektor, tööandjad, KOV, ametiühingud) koostöös.

Eesti peaks muutma ka kaevandusettevõtetele lubade väljastamise korda ja lubade tingimusi. Keskkonnaload peaksid sisaldama konkreetseid tingimusi jäätmete vähendamise ja rikutud alade korrastamise kohta. Üle tuleb vaadata keskkonnakahju heastamise nõuded ja muuta need tõhusamaks. Uuenduslikke keskkonna korrastamise projekte peaks soosima läbi rahalise toetuse. Põlevkivitööstuse jäätmete taaskasutamist võiks stimuleerida näiteks nende jäätmete prügilatesse ladestamise kõrgema maksustamisega.

Keskkonnahaldus

Eesti on raporti kohaselt alates EL-ga ühinemisest teinud suure arenguhüppe keskkonna-alase demokraatia edendamises. Raportis on välja toodud, et ülemaailmses keskkonnademokraatia indeksis asub Eesti 14. kohal. Eestis on tagatud üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ning võimalused poliitikakujundamises osalemiseks. Valitsus tegeleb keskkonnahariduse ja keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisega. Arenguruumi on siiski veel, nt saadaolev keskkonnaalane teave võiks olla põhjalikum ja kvaliteetsem. Kodanike võimalused keskkonnaasjades oma õiguste kaitseks võiksid aga hõlmata enamat kui ainult keskkonnaalaste haldusotsuste vaidlustamist.

Üheks puudujäägiks keskkonnahalduse valdkonnas on raporti hinnangul ka keskkonnarikkumiste eest ette nähtud karistuste süsteem, mis vajab reformimist. OECD hinnangul ei ole rahatrahvid keskkonnaalaste rikkumiste eest vastavuses rikkumise tõsidusega. Eesti keskkonnavastutuse süsteem on ebaühtlane ja ei soodusta kahjustatud keskkonna taastamist.

Jäätmekäitlus

Eesti on viimase kümne aasta jooksul suutnud edukalt muuta olmejäätmete käitlemist. Vähenenud on prügilatesse ladestamine, mis on suuresti asendunud jäätmete põletamisega. Samas on Eesti Euroopa Liidus seatud eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Jäätmete ringlussevõtt on Eestis kasvanud 29 protsendini, kuid EL-i õiguse kohaselt peab see aastaks 2020 olema 50%.

OECD hinnangul aitaks eesmärke saavutada majanduslike meetmete rakendamine. Näiteks võiks olla kehtestatud segaolmejäätmete maks ja jäätmete põletamise maks, mis motiveeriks inimesi ja jäätmekäitlusettevõtteid jäätmeid sortima, et need suures ulatuses ringlusse võtta. Ühe olulise meetmena nähakse ka kohalike omavalitsuste rolli ja koostööstruktuuri tugevdamist jäätmemajanduse korraldamisel.

Keskkonnahoidlik majanduskasv

Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas on OECD hinnangul Eestis probleemiks energeetikaga seotud maksustamine. Kütuse ja elektri kasutamisega seotud maksukoormast langeb märkimisväärne osa kodumajapidamistele. CO2 saastetasu, mis laieneb ka energiatootjatele (v-a elektritootjad), on madala maksumäära tõttu tühise mõjuga. Maanteetransporti, mis on õhusaaste ja süsinikuheite üheks suuremaks allikaks, ei ole Eestis peaaegu üldse maksustatud. Saastetasude (nt raskemetalliühendite õhku paiskamise ja ohtlike ainete vette juhtimise eest) määrad on samuti liialt madalad, et ettevõtete keskkonnakäitumisele mõju avaldada.

OECD soovitab Eestil jätkata nn ökomaksureformiga, mis näeb ette tööjõu asemel keskkonda kahjustavat tegevuste suuremat maksustamist. Tähelepanu tuleb pöörata maanteetranspordist tulenevate mõjude leevendamisele läbi teekasutus- või mootorsõidukimaksude. Samuti tuleb edendada ökoinnovatsiooni, mis tähendab senisest tõhusamat teadus- ja arendustegevuse toetamist, riigiasutuste, ettevõtjate ja ülikoolide vahelise koostöö edendamist ja keskkonnahoidlikku riigihankepoliitikat.

Kokkuvõte

OECD ülevaade näitab selgelt, et Eestil on keskkonnavaldkonnas mitmeid probleemseid valdkondi, mis vajavad täiendavat tegevust nii seaduste muutmise kui parema rakendamise näol. Kuigi puudujääke esineb igas valdkonnas, on Eesti jaoks kõige murettekitavam energeetika valdkond. Nagu ülevaates tõdeti, ei sisalda Eesti keskkonna- ja energeetikapoliitika strateegiad piisavalt kõikehõlmavat ja tõhusat tegevuskava kliimamuutuste leevendamiseks. Seega tuleks Eestil lähitulevikus seada senisest ambitsioonikamad strateegilised eesmärgid ja seada konkreetseid ja efektiivseid samme nende saavutamise suunas. Eriline tähtsus on seejuures põlevkivisõltuvuse ja selle sektori mõjude vähendamisel. Neid suuniseid tuleks KÕKi hinnangul järgida juba menetluses olevate arengukavade – kliimapoliitika põhialuste ning energiamajanduse arengukava puhul.

OECD hindamisaruande järeldused ja soovitused

OECD pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade