Riigikohus: kaebuse
võib tagastada vaid juhul, kui see ei riiva mitte kuidagi kaebaja õiguseid
(3-17-505)
Riigikohus tegi
4. oktoobril otsuse, milles lahendas vaidlust selle üle, kas ühel maaomanikul oli
õigus vaidlustada naaberkinnistule abihoone ehitamiseks antud ehitusluba.
Sisuliselt oli küsimuseks, kui oluline peab olema ehitusloaga kaasnev naabri
õiguste riive, et kohus tema kaebust üldse arutama peaks. Riigikohus rõhutas,
et kahtluse korral tuleb kaebus pigem menetlusse võtta. Tegemist on olulise
tõlgendusega, mis puudutab ka keskkonnavaldkonna kaebuseid.
Vaidluse asjaolud
Vaidlusaluse
ehitusloa väljastas Jõelähtme Vallavalitsus ühele kodanikule abihoone (sauna)
püstitamiseks. Samale ehitisele oli väljastatud ehitusluba juba varem, kuid ehitamise
käigus muutusid ehitise mitmed parameetrid: see tehti 90 cm kõrgem, hoonele ei
ehitatud katuseaknaid ning hoone põranda konstruktsiooni muudeti. Seetõttu
väljastati valminud ehitisele uus ehitusluba ning tühistati varasem ehitusluba
ja abihoone püstitamiseks antud kirjalik nõusolek. Uuele ehitusloale ei küsitud
naaberkinnistu omaniku nõusolekut. Kaebuse esitanud naaber leidis, et uus ehitusluba
rikub tema omandiõigust, sest sellega
lubatav ehitis on varasemalt ettenähtust oluliselt kõrgem, sellel on
kokkulepitust teine kasutusotstarve, kaebaja ei ole andnud oma nõusolekut
ehitise püstitamiseks ning pidi tulenevalt naaberkinnistul paiknevast ehitisest
kandma kulusid tuleohutusnõuete täitmiseks. Neil põhjustel palus kaebaja ehitusloa
tühistada. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa
kehtivus, et ehitisele ei väljastataks kasutusluba.
Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu
seisukohad
Tallinna
Halduskohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata. Kohus leidis, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi
(omandiõigust). Kohtu arvates ei saanud esialgsest projektist 90 cm kõrgema
abihoone püstitamine kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda olukorras, kus
naaberkinnistul paikneb kaebaja abihoonega paralleelselt umbes sama kõrge
abihoone. Samuti märkis kohus, et kaebaja pidi eelmisele projektile nõusolekut
andes teadma, millise kasutusotstarbega ehitist kavatsetakse püstitada. Isegi
kui kaebaja seda ei teadnud, ei saa ehitis tema õigusi rikkuda, sest muutunud
ei ole ehitise asukoht ega ehitisealune pind. Et kaebaja abihoone kolmanda
isiku kinnistu poolne külg on juba tuletõkkeplaatidega kaetud, siis on
tuleohutus tagatud ning ehitusloa väljastamisel ei ole oluline, kas
tuleohutusabinõude rahastamise osas on naabrite vahel kokkulepe sõlmitud.
Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kaebajal kaebeõigus puudub ja kaebus
tuleb tagastada.
Tallinna
Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebused rahuldamata ja nõustus halduskohtu
järeldustega. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et kaebus on ka
perspektiivitu, sest selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust korraldust
ja selle alusel antud ehitusluba tühistada.
Riigikohtu seisukoht
Riigikohus
selgitas, et kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse tagastada, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (eeldades, et tema faktilised
väited on tõendatud). Sellel alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebeõiguse
puudumine on kohtu arvates selge ilma kahtluseta. Kui tegemist on aga keerukama
või ebaselge olukorraga, siis tuleks kaebus menetlusse võtta ja küsimust
täiendavalt analüüsida. Veel toonitas Riigikohus, et kaebeõiguse eelduseks on
HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte aga õiguse rikkumine.
Riigikohus rõhutas, et seejuures on ka väheintensiivsed õiguste riived
halduskohtus vaidlustatavad.
Riigikohus
leidis, et antud juhul ei saa kaebaja omandipõhiõiguse riivet välistada,
arvestades kaebaja abihoone ja kolmanda isiku abihoone paralleelselt paiknemist
ja ehitiste lähedust ning abihoone kõrgust. Ehitise kõrguse muutmine võib
mõjutada tuleohtlikkust, naaberkinnistult avanevat vaadet ja päikesevalguse
vähenemist. Riigikohtu hinnangul oli halduskohtu järeldus, et ehitusluba ei saa
kaebaja subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda, põhjendamatu.
Samuti ei
nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu ja
ehitusloa vaidlustamisega ei saa kaebaja eesmärke saavutada. Riigikohus
selgitas, et kui ehitise kõrvalekalded algsest ehitusprojektist olid olulised
ja ehitusluba tühistatakse, siis välistab see ehitisele kasutusloa andmise.
Seega ei ole kaebus perspektiivitu. Eeltoodu tõttu saatis Riigikohus asja
tagasi Tallinna Halduskohtule, et viimane otsustaks selle menetlusse võtmise uuesti.
Riigikohtu otsuse tähendus
Riigikohtu
otsus rõhutas taaskord varasemates lahendites väljatoodud järeldust, et kaebuse
tagastamine ilma seda sisuliselt läbi vaatamata peaks olema erandjuhtum. Seda
võivad kohtud teha vaid juhul, kui vaidlusalune otsus ilmselgelt mitte kuidagi
ei riiva kaebaja õiguseid. Seejuures tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmisel
eeldada, et kaebuses esitatud faktiväited vastavad tõele. Alternatiivselt võib
jätta kaebuse menetlusse võtmata, kui see on perspektiivitu, st kaebaja
soovitud eesmärki ei saa asja lahendades saavutada, ent seegi peaks siis olema
ilmselge. Seega kokkuvõtlikult on Riigikohtu järeldus – kahtluse korral tuleb
kaebusi menetleda, isegi kui kaebaja õiguste riive nt keskkonnahäiringute läbi
näib väheoluline.
Riigikohtu
otsus kohtuasjas 3-17-505
|
