Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Kohus: keskkonnaasjades tuleb kohtutel igas vaidluse etapis tagada, et kulud ei oleks kohtusse pöördumist takistavad (C-470/16)

Euroopa Kohus selgitas märtsi keskpaigas tehtud lahendis, millistel juhtudel ning kuidas tuleb EL riikidel tagada, et kohtusse pöördumisel ei oleks kaasnevad kulud isikutele üle jõu käivad ja ei takistaks seetõttu kohtusse pöördumist. Euroopa Kohus selgitas uues otsuses, millistel juhtudel tuleneb vastav nõue juba otseselt EL KMH direktiivist (2014/52/EL) ja millistel juhtudel kohaldub Aarhusi konventsioon. Samuti vastas kohus küsimusele, kas vastavaid nõudeid tuleb kohaldada juba eelmenetluses ning kas neid võib jätta tähelepanuta, kui kohus leiab, et kaebus oli alusetu. Kohtu peenekoelise argumentatsiooni põhisõnum on seejuures lihtne – riikidel tuleb igas kohtumenetluse etapis tagada, et keskkonnaõigusega seotud vaidlused ei oleks takistavalt kallid.

Vaidluse taust

Vaidlus sai alguse seoses plaaniga rajada Iiri saarele Põhja-Iirimaad ja Iiri vabariiki ühendav kõrgepingeliin. Liini vastu olevad maaomanikud ning elanikud koondusid surverühma North East Pylon Pressure Campaign (NEPP). Surverühm pöördus juba elektriliini loa andmise menetluse ajal kohtusse, taotledes selle peatamist. Kohus otsustas kaebuse jätta menetlusse võtmata, kuna lõplikku otsust liini rajamiseks veel ei olnud ning seega oli kaebus enneaegne.

Kuna menetluses osalesid kohalike elanike vastu nii elektrivõrku rajav ettevõte kui mitmed riigiasutused, olid menetluskulud kokku üle 500 000 euro. Iiri kohus pöörduski Euroopa Kohtusse, et saada juhiseid, kas ja millistele argumentidele tuginedes tuleks NEPPilt välja mõistetavat summat vähendada.

Kohtukulude hindamise nõue ja eelmenetlus

Esiteks rõhutas Euroopa Kohus, et KMH-direktiivist tulenev nõue, et kohtukulud ei tohi olla üle jõu käivad, kehtib ka taolise eelmenetluse osas, kus otsustatakse kaebuse lubatavuse üle. Kohus argumenteeris, et nii Aarhusi konventsioon kui selle EL õigusesse ülevõtmiseks mõeldud KMH direktiiv sätestavad, et kohtusse pöördumise võimalused peavad olema tõhusad, sh ei tohi kulud olla üle jõu käivad. Seejuures ei ole sisuliselt vahet, millises menetluse etapis need kulud tekivad. Võimalikke kaebajaid pelutab ka see, kui vaid eelmenetlusega seotud kulud on ebamõistlikult suured.

KMH direktiivi ja Aarhusi konventsiooni kohaldamine

Euroopa Kohus leidis oma uues otsuses, et nõue vältida üle jõu käivate kulude väljamõistmist kehtib KMH direktiivist tulenevalt vaid selliste kaebuste või kaebuste osade kohta, mis puudutavad direktiivis sätestatud avalikkuse kaasamise nõudeid. Kui kaebuses on ka muid argumente (nt etteheited planeerimismenetluse reeglite rikkumise kohta), tuleb kohtutel KMH-direktiivi kohaldades eristada erinevate argumentide esitamise ja neile vastuvaidlemisega seotud kulusid.

Samas rõhutas kohus, et Aarhusi konventsiooni kohaselt tuleb tagada, et ka muud EL keskkonnaõigusega reguleeritud valdkondades peetavad vaidlused, mille sisuline eesmärk on nõuda keskkonnaõiguse õigel viisil rakendamist, ei tohi olla ülemääraselt kallid.

Selline eristamine on oluline eelkõige õigusteoreetilisest vaatepunktist. KMH direktiivi tuleb kohtutel kohaldada tingimusteta, jättes vajadusel siseriikliku õiguse rakendamata. Olukorras, kus üle jõu käivate kulude vältimise nõue tuleneb vaid Aarhusi konventsioonist, on liikmesriikidel mõnevõrra suurem mänguruum ning siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada võimalikult „Aarhusi-sõbralikul“ viisil. Eestis, kus kohtud keskkonnaasjades menetluskulude väljamõistmisel lähtuvad sageli Aarhusi konventsioonist ning tõlgendavad seda senini kaebajatele soodsal viisil, ei ole see vahetegu praktilisest seisukohast kuigi oluline.

Võimalikud erandid kulude hindamise kohustusest

Lisaks sedastas Euroopa Kohus, et kohtukulude väljamõistmisele kehtivad piirangud ka juhul, kui kaebus leitakse olevat siseriikliku kohtu poolt alusetu või pahatahtlik või juhul, kui kaebaja ei suuda näidata, kuidas kahjustas keskkonnaõiguse normide rikkumine keskkonda. Euroopa Kohus rõhutas, et vastavasisulise Aarhusi konventsiooni sätte eesmärk on vältida mitte keskkonnakahjusid, vaid keskkonnaõiguse normide rikkumist laiemalt. Seega ei saa siseriiklik kohus jätta teatud põhjustel kohtukulude vastavust konventsiooni nõuetele hindamata. Samas ei tähenda Aarhusi konventsioonis seatud nõue, et kulud ei tohi olla takistavalt kallid, et kaebuse rahuldamata jätmisel kaebajatel üldse mingeid kulusid kanda ei tule. Kulude täpse suuruse määramisel võib seejuures arvestada ka nt seda, kui perspektiivne/põhjendatud kaebus oli.

Kokkuvõtteks

Euroopa Kohus on kohtukulude teemal seisukohti võtnud ka varem, leides nt kohtuasjas C-530/11, et keskkonnaasjades ülemääraseid kulusid välistavad sätted tuleb kehtestada siseriikliku õigusaktiga, pelgalt soodsast kohtupraktikast ei piisa (vt ka meie 2014. märtsi uudiskirja artiklit).

Uue lahendi põhiline väärtus seisneb selles, et kohus rõhutas selgelt vajadust kohtumenetluse üle jõu käiva kulukuse hindamisel arvestada kõigi võimalike kohtumenetluse etappidega. Seega ei tohi takistavalt kulukas olla mitte vaid põhivaidlus, vaid ka eelmenetlus, kus alles otsustatakse asja menetlusse võtmise üle.

Teiselt poolt on lahend uudne selle poolest, et kohus selgitas, millal tuleb kohtukulude ülevaatamise ja vajadusel vähendamise nõue KMH-direktiivist ja millisel juhul Aarhusi konventsioonist. KÕKi hinnangul on tegemist pigem õigusteoreetilise vaheteoga, kuna lõppastmes on (nagu Euroopa Kohus rõhutas) liikmesriikide kohtud kohustatud vältima õigusmõistmisele juurdepääsu takistavalt suurte kulude väljamõistmist kõigis keskkonnaasjades.

Viimaks – kuigi Euroopa Kohus ei võtnud seisukohta selles küsimuses, kas antud juhul olid ligi poole miljoni euro suurused kulud mõistlikud või ei, siis Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee praktika kohaselt oleks sellised kulud ilmselgelt kohtumenetlusele juurdepääsu takistavaks. 2015. aastal peeti komitee poolt eelmenetluse kohta ülemäära suureks juba 8000 Briti naela suuruseid kulusid (vt ka meie 2015. a aprilli uudiskirja uudist).


Kohtulahendi tekst