EL institutsioonid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele uue
kliimapaketi osas
EL kavatseb aastaks 2030 vähendada oma süsinikuheidet
võrreldes 1990. aasta tasemega 40% võrra. Selleks tuleb võtta kasutusele
meetmed heitgaaside vähendamiseks nii nn heitkoguste kauplemissüsteemi (EU ETS)
kuuluvates tööstus- ja energeetikasektoris kui ka kauplemissüsteemi välistes
sektorites sh transpordi-, jäätmekäitlus-, põllumajandus-, samuti maakasutus-
ja metsandussektoris. Eesti EL Nõukogu eesistumise lõpuks möödunud aasta
detsembris jõuti esialgsele kokkuleppele kõigi EL järgmise kümne aasta kliimapoliitika
põhidokumentide osas. Olulisemad neist on maakasutust, maakasutuse muutust ja
metsandust käsitlev nn LULUCF määrus, seda täiendav kohustuste jagamise määrus ning
hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused.
LULUCF määrus
Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid detsembri
keskpaigas esialgsele kokkuleppele uue maakasutuse ja metsanduse kliimamõjusid
reguleeriva nn LULUCF määruse osas. Maakasutuse ja metsanduse reeglid hõlmavad
maapinna, puude ja taimede, biomassi ja metsamaterjali kasutamist ning on
olulisel kohal EL kliimapoliitikas. Tegemist on sektoriga, mis ühelt poolt
toodab kasvuhoonegaase ja teiselt poolt eemaldab atmosfäärist süsihappegaasi.
EL metsad seovad igal aastal ligikaudu 10% EL kasvuhoonegaaside heitest.
Uue LULUCF määrusega kehtestatakse reeglid, mille
kohaselt liikmesriigid peavad tagama tasakaalu tekkinud CO2 ning metsade,
põldude, rohumaade ja märgalade poolt ära kasutatud CO2 vahel. Kokkulepitud
meetmed sisaldavad ka võimalust kasutada hiljem n-ö krediidina seda CO2 kogust,
mille võrra esimesel viiel aastal (2021-2025) seotakse süsihappegaasi rohkem,
kui seda tekitatakse. Liikmesriigid saavad osa krediidist kasutada ka oma
kohustuste jagamise määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Kohustuste jagamise määrus
Euroopa Parlament
ja Euroopa Nõukogu saavutasid 21. detsembril esialgse kokkuleppe nn kohustuste
jagamise määruse osas, mis moodustab koos LULUCF määrusega teise olulise EL
kliimapoliitika nurgakivi. Kohustuste jagamise määrusega seatakse igale
liikmesriigile konkreetsed eesmärgid heitgaaside vähendamiseks nendes sektorites,
mis ei ole osa heidete kauplemissüsteemist (nn EU ETS), s.o transpordi-,
ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Kauplemissüsteemi välised
sektorid peavad aastaks 2030 heitgaase võrreldes 2005. aasta tasemega 30% võrra
vähendama. Konkreetsele liikmesriigile seatavate aastaste eesmärkide
arvutamisel võetakse aluseks SKP elaniku kohta, st rikkamad riigid peavad
rohkem pingutama. Eestil tuleb 2030. aastaks vähendada heitkoguseid nt 13%
võrra.
Lisaks plaanitakse
luua 105 miljoni CO2 tonni suurune „reserv“, mis peaks aitama neid riike,
kellel on raskusi seatud eesmärkide saavutamisel. Reservi saab samas kasutada
vaid juhul, kui EL tervikuna 30% heite vähendamise eesmärgi saavutab.
Hoonete energiatõhusus
Enne Eesti eesistumise aja lõppu jõudsid EL liikmesriigid, Euroopa
Parlament ja Euroopa Komisjon kokkuleppele ka uutes reeglites, mis suurendavad
energiatõhusust ja energiasäästu ehitussektoris. Tegemist on nn hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustega, mis on osa Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal esitatud ettepanekute paketist „Puhas
energia kõikidele eurooplastele“ (nn puhta energia pakett). Ehitussektor on
EL suurim energia tarbija, neelates 40% kogu energiast. Seejuures on ligikaudu
75% hoonetest energiakulu poolest ebatõhusad. Esialgse kokkuleppe kohaselt
peavad liikmesriigid kehtestama siseriiklikud pikaajalised renoveerimisstrateegiad,
mis aitavad 2050. aastaks muuta hooned n-ö süsinikuneutraalseteks ja suurendada
hoonete energiatõhusust. Lisaks toetavad muudatused elektriautode kasutamist ja
nende kohaselt peab uutesse või põhjaliku renoveerimise läbivatesse enam kui 10
parkimiskohaga elumajadesse paigaldama juhtmestiku, mis võimaldab hiljem luua
elektriautode laadimispunktid.
Olgugi et Eesti saavutas
eesistumise aja lõpuks esialgsed kokkulepped LULUCF määruse, nn kohustuste
jagamise määruse ja heitgaaside kauplemissüsteemi osas, mis tähendab, et EL
2030 kliimapoliitika õiguslik raamistik on nüüd paigas, on Eesti tegevus
eesistujariigina saanud ka kriitikat. Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul
jõuti mitmete tulemusteni kliima- ja energiaalastes eesmärkides (sh Pariisi
kliimakokkuleppe nõuetes) järeleandmiste tegemise teel, mistõttu annavad
saavutatud esialgsed kokkulepped vaid osalist lootust tugevama õigusliku
raamistiku loomiseks.
Keskkonnaministeeriumi
uudis LULUCF määruse kokkulepete kohta
Keskkonnaministeeriumi
uudis kliimapoliitika põhimõtetes kokkulepete saavutamise kohta
Euroopa
Komisjoni seisukoht LULUCF määruse kohta tehtud kokkulepete osas
Euroopa
Parlamendi pressiteade LULUCF määruse esialgse kokkuleppe osas
Euroopa
Komisjoni seisukoht seoses kokkulepetega kohustuste jagamise määruse ja LULUCF
määruse osas
Hoonete energiatõhususe direktiiv
Euroopa Komisjoni pressiteade seoses hoonete
energiatõhususe kokkuleppega
Euroopa
Keskkonnabüroo pressiteade (hinnang Eesti eestistumisele)
|
