EL võttis vastu ringmajanduse aluseks olevad eelnõud
EL liikmesriigid kiitsid 22. mail heaks uued
jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Komisjoni 2015. aastal ringmajanduspaketi
raames esitatud ettepanekutel. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide
ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua, kasutades materjali pärast
toodete kasutusaja lõppu üha uuesti, ning viia sel moel jäätmeteke ja
materjalikasutus miinimumini. Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida
jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu,
kui nende teket vältida ei saa. Uute eeskirjadega nähakse ette jäätmete
prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, tugevdatakse jäätmehierarhia
rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud
tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Alljärgnevalt tutvustame muudatusi
lähemalt.
Eesmärgid
Uute reeglitega seati eesmärgid nii olme- kui
pakendijäätmete ringlussevõtule. Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamise moodus,
kus jäätmetes sisalduvaid materjale kasutatakse tootmises uuesti kas esialgsel
või uuel otstarbel (nt saab paberit ümber töödelda, klaasi ümber sulatada jne).
Olmejäätmete valdkonnas on ringlussevõtu eesmärk, et 2025. aastaks on ringlusse
võetud 55% jäätmetest, 2030. aastaks 60% ja 2035. aastaks 65%. Pakendijäätmete
osas seati nii üldine eesmärk kõigi pakendijäätmete ringlussevõtuks kui ka
pakendijäätmete materjalide kaupa eraldi. Kõikidest pakenditest peab ringlusse
minema 2025. aastaks 65% ja 2030. aastaks 70%. Paberi ja kartongi puhul on
vastavad määrad 75% ja 85%, puidul 25% ja 30%, plastil 50% ja 55%, klaasil 70%
ja 75%, raual 70% ja 80% ning alumiiniumil 50% ja 60%.
Eesmärgiks on ka jäätmete prügilasse
ladustamise järkjärguline lõpetamine, sest selline tegevus võib saastada nii
vett, mulda kui ka õhku. Aastaks 2035 peab prügilasse ladustatud olmejäätmete
kogus vähendama selliselt, et prügilasse suunataks mitte rohkem kui 10%
kõikidest tekkinud olmejäätmetest.
Vastu võetud meetmed näevad ette ka uued
jäätmete liigiti kogumise reeglid. Need tuginevad praegustele paberi ja
kartongi, klaasi, metallide ning plasti liigiti kogumise eeskirjadele, kuid
täiendavalt tuleb koguda liigiti 2022. aastaks ohtlikud kodumajapidamisjäätmed,
2023. aastaks biojäätmed ja 2025. aastaks tekstiilid. Seeläbi parandatakse
liigiti kogutud jäätmete kui teisese toorme kvaliteeti ja suurendatakse selle
kasutamist.
Vastukaja
Kõik riigid ei olnud uute meetmete suhtes
üksmeelel ja esines ka mõningat rahulolematust. Näiteks leidis Poola, et plasti
ringlussevõtu eesmärki on tehniliselt keeruline saavutada, samuti kurtis ta
iga-aastase raporteerimisega kaasneva suure halduskoormuse üle. Soomele tegi
muret, et pakendijäätmete ringlussevõtu üldisi (materjaliüleseid) eesmärke on
keeruline saavutada riikidel, kes kasutavad teistest enam puidust pakendeid.
Üks olulisemaid väljakutseid ühiste eesmärkide
väljatöötamisel seisneski suurtes erinevustes liikmesriikide jäätmekäitluse
praktikas ja tasemes. 2016. aastal läks Euroopas kokku ringlusesse või
komposteerimisele 47% olmejäätmetest, kuid seejuures kümnes riigis on
taaskasutuse osakaal minimaalne ja ligikaudu 2/3 olmejäätmetest läheb
prügilasse, samal ajal kui mitmetes riikides on olmejäätmete prügilasse ladustamine
täielikult keelatud.
Väline kriitika uute eeskirjade vastu on
olnud, et seatud eesmärgid pole muud kui kompromiss riikide vahel, kes on
„ringmajanduses täiesti erinevatest liigadest“, ning et need on saavutatavad
vaid 10 riigi jaoks (German Economic
Institute). Teised riigid peaksid eesmärkide täitmiseks tegema üüratuid
investeeringuid, sest ringmajanduseks vajalik infrastruktuur on neil puudulik. Investeeringute
suuruseks liikmesriikides kokku on arvestuslikult 108 miljardit eurot (Ellen MacArthur Foundation).
Edasised sammud
Uued eeskirjad jõustuvad 20 päeva pärast nende
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Artikkel: Plastic recycling dilemma in the EU
|
