MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaotas lõplikult Reidi tee ehitusloa kohtuvaidluse
Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas
21.04.2017. a ehitusloa Tallinnas 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamiseks Ahtri ja
Jõe tänava ristmikult kuni Russalka monumendini Pirita tee ja Narva mnt
ristmikul (Reidi tee II etapp). MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL) esitas 2017.
a kaebuse, milles palus ehitusloa tühistamist ennekõike põhjusel, et keskkonnamõju
hindamisest (KMH) oli möödunud kümme aastat. Halduskohus ja Ringkonnakohus
kaebust ei rahuldanud ning Riigikohus ei võtnud ERLi kaebust käesoleva aasta oktoobri
algul menetlusse. Seega jõustus mais tehtud Ringkonnakohtu otsus, mille
kohaselt uue KMH läbiviimine pole vajalik.
Lahend on huvipakkuv eelkõige tõendamiskoormuse vaatepunktist KMH
kontekstis.
Kuni 2010.a. kehtinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 6 keelas tuginemise enam
kui nelja aasta vanusele KMH aruandele.
Seadusemuudatuse seletuskirja
kohaselt kaotati range ajaline piirang põhjusel, et see ei arvesta
keskkonnalubade tegelikku kehtivusaega, nt veelubade osas oli see muudatuse
tegemise ajal viis aastat. KÕKi hinnangul oli seaduseparanduse eesmärk muuta
regulatsioon paindlikuks mitte KMH ajalise kehtivuse piirang põhimõtteliselt kaotada.
Antud asjas on aga kohtud sisuliselt asunud seisukohale, et kuitahes vanale KMH
aruandele saab tugineda seni, kui kaebajad pole veenvalt näidanud, et aruanne
on aegunud. Ei saa lähtuda vaid
eeldusest, et Tallinna kesklinnas tõenäoliselt on kümne aasta jooksul toimunud
olulised muutused, mis tingivad uue KMH vajaduse lähtuvalt
ettevaatusprintsiibist ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõttest. Halduskohtu põhjendustest ilmneb lausa, et
keskkonnaorganisatsioonid peaksid ise vaidlusalast ala uurima, kui väidavad, et
KMH on aegunud. Ringkonnakohus pehmendas seda seisukohta väitega, et
halduskohus tegelikult ei nõudnud kaebajatelt tõendite esitamist, vaid üksnes
enda väidete põhistamist. Kohtute hinnangul peab
kaebaja veenvalt näitama, millistes konkreetsetes küsimustes on kümme aastat
vana KMH aruanne aegunud.
KÕKi hinnangul on KeHJS § 11 lg-le 6
tuginemisel tõendamiskoormus tegevusloa andjal: otsustaja peab välja tooma
projekti olulise keskkonnamõju ja käsitlema vahepeal toimunud muutusi
selgitades, miks varasemat mõjude hindamist saab sellest hoolimata pidada
piisavaks kõrvaldades seejuures kõik mõistlikud kahtlused. Tõendamiskoormus on
seda ulatuslikum, mida vanem on KMH aruanne. On kaheldav, kas üleüldse on
võimalik veenvalt põhjendada tuginemist enam kui kümne aasta vanustele KMH-le,
kui soovitakse ellu viia olulist tee-ehitusprojekti linnakeskkonnas. Igal juhul oleks uuringute nõudmine
keskkonnaorganisatsioonidelt ebamõistlikult koormav pidades silmas, et
tüüpiline keskkonnaorganisatsioon on missioonipõhine, väga piiratud rahaliste
vahenditega ning ühenduste liikmetel pigem pole
ekspertteadmisi, et omal käel uuringuid läbi viia. Uuringute läbiviimine
ei pruugi ka olla võimalik kaebetähtaja tõttu. Tõendamiskoormuse suurel määral
keskkonnaorganisatsioonidele panemine on takistuseks juurdepääsul
õigusemõistmisele Arhusi konventsiooni artikkel 9 lg 5 mõttes. Konventsiooni
osapooltel on kohustus teha jõupingutusi selliste takistuste kõrvaldamiseks.
Tuleb märkida, et Tallinna linn ei tuginenud
üksnes varasemale KMH-le, vaid oli lasknud läbi viia täiendavaid valdkondlike
uuringuid. Samas ei saa sellised uuringud asendada KMH-d. Esiteks ei anna need
piisavaid kvaliteedigarantiisid, nt ei pea uuringute läbi viijad omama KMH
litsentsi ja antavat mõjuhinnangut ei pea kooskõlastama pädevate asutustega.
Teiseks pole KMH menetluse eesmärk vaid teabe kogumine, vaid ka avalikkuse
kaasamine ja suure kaalutlusruumiga otsuse legitimeerimine.
Ringkonnakohtu
lahend
|
