Katowice kliimakonverentsil lepiti kokku
Pariisi kokkuleppe rakendamises
Detsembrikuu kahel esimesel nädalal
toimus Katowices 24. ÜRO kliimakonverents (COP24), millel kinnitati Pariisi
kokkuleppe rakendamise reeglid. Lisaks sellele olid kohtumisel fookuses ka kliimamuutuste
pidurdamise alaste ambitsioonide suurendamine ja investeeringute kindlustamine
kliimamuutuste vastu võitlemiseks.
Kahenädalase arutelu tulemusel said
kinnitatud Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid, mis peaks kindlustama
edaspidi riikide ühise kliimaeesmärkide poole liikumise. Selle tagamiseks
sisaldab kinnitatud dokument juhiseid, kuidas riigid oma heitkoguste
vähendamise alaste tegevuste tulemusi mõõtma ja kontrollima peaksid. Lisaks
sellele sisaldab dokument aruandlusjuhiseid, mis muuhulgas panevad riikidele kohustuseks
edaspidi kirjeldada senisest täpsemalt heitkoguste vähendamiseks ja
kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ettenähtud siseriiklikke meetmeid. Täpsema
kirjelduse oma panuse osas peavad riigid ÜROle esitama juba aastaks 2020. Kokkulepitud
reeglistik hakkab ühiselt kehtima nii arenenud kui arenguriikidele. Arengumaadel,
kellel on vähem ressursse andmete kogumiseks, saavad võimaluse välja töötada parandusplaani,
mis kirjeldab riigi üleminekut uutes aruannetes täiendavate andmete esitamisele
(st kohe kõiki andmeid esitama ei pea).
Pikkade läbirääkimiste tulemusena sai
paika pandud ka kliimaalase rahastusega seonduv. Täiendati nii seniste kui ka
tulevaste finantspanuste raporteerimise süsteemi. Tähtsaima osana sai paika pandud
investeeringupakett, mille eesmärk on eelkõige rahastada kliimameetmete arendamist
arengumaades. Euroopa Liit on koos teiste arenenud riikidega seadnud eesmärgiks
investeerida aastatel 2020-2025 100 miljardit USA dollarit aastas. Eesmärkide
täitmisel mängivad suurt rolli rikkamad riigid (nagu Prantsusmaa, Rootsi,
Šveits, Saksamaa ja Norra), kes on oma senist panust fondidesse (nt vähim-arenenud riikide fond) suurendada lubanud.
Kuigi rakendamisreeglid said üsna
täpselt kokku lepitud, jäid ambitsioonikamad kasvuhoonegaaside vähendamise
eesmärgid seekord siiski paika panemata. Eelmise aasta lõpus avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraporti kohaselt on
hädavajalik seni kokku lepitud 2 kraadi asemel hoida globaalse keskmise
temperatuuri tõus 1,5 kraadi juures. Üheks võimalikuks põhjuseks, miks uut
kokkulepet ei saavutatud, võib pidada asjaolu, et kõik leppes osalevad riigid ei
tunnustanud kliimakonverentsi raames IPCC
raporti järeldusi (nt ei tunnustanud raportit USA, Venemaa, Saudi Araabia ja
Kuveit). Raporti mittetunnustamine ei ole otseselt õiguslikult siduvaks
põhjuseks, miks ambitsioonikamate eesmärkide osas kokkulepet ei saavutatud. Samas
on raporti mittetunnustamine viisiks näidata üles poliitilist tahet, mis
seisneb raporti kaalu vähendamises.
Lisaks sellele jäid sel aastal kokku
leppimata ka riikidevahelise kasvuhoonegaaside ühikutega kauplemise mehhanismi
reeglid, selles osas jätkub läbirääkimisprotsess juba uuel kliimakonverentsil. Hetkel
jäid kõnelused pooleli eelkõige seetõttu, et ei suudetud kokku leppida selles,
kuidas ületada võimalikke reeglistiku kitsaskohti (eelkõige süsinikubilansi arvestamisega seotud küsimustes). Oluline on
välja mõelda, kuidas ennetada lünki reeglites, mis võimaldaks riikidel oma
kohustusest kõrvale kalduda ja sellega üldeesmärki – kasvuhoonegaaside
vähendamist – kahjustada.
Katowice kliimakonverentsiga sai seega Pariisi
kliimakokkuleppe sõlmimisest alates kestnud leppega kohanemise aeg läbi. Seni
ilma rakendusmehhanismita Pariisi kliimakokkuleppe osas said paika konkreetsed
reeglid nii heite mõõtmiseks kui ka aru andmiseks. Seega on äsja kokkulepitud
reeglite alusel võimalik alates 2020. aastast saada selge ülevaade, kuidas
riigid täpselt oma kohustusi täitma on asunud.
Euroopa Komisjoni pressiteade
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
|
