Riigikohus: kohaliku
kaitseala võib luua ka kaevandamisohu korral (3-17-563)
Mai lõpus langetas Riigikohus otsuse, milles
selgitas kohaliku omavalitsuse õigust luua kohalikke kaitsealasid.
Looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud võimalust on omavalitsused kasutanud
aktiivselt ka kaitsmaks väärtuslikke alasid kaevandamisohu eest. Uues lahendis
selgitab Riigikohus, et selline tegevus on põhimõtteliselt lubatav, ent
seejuures tuleb lähtuda õigetest kaalutlustest.
Vaidluse
taustast
Konkreetne vaidlus, mida Riigikohus lahendas,
puudutas Jõelähtme vallas asuvat Jägala lubjakivimaardlat. Ruu küla, mille
maadel maardla asub ning kus OÜ Väo Paas juba 15 aastat kaevandust avada
soovib, on kaevandamisplaanidele pikalt vastu seisnud. Luba kaevandamiseks anti
juba 2011. a , ent kuni Riigikohtuni peetud vaidluses said kohalikud võidu.
Kuna Riigikohus tühistas tookord loa vaid menetluslike rikkumiste tõttu, ei
kadunud kaevandamise oht kuhugi ning Keskkonnaamet hakkas luba uuesti
menetlema. 2017. a veebruaris võttis Jõelähtme vald kaevandamisohu vältimiseks
ala kohaliku kaitse alla, seekord vaidlustas otsuse kaevandamisettevõte.
Seejuure pole tegemist sugugi esimese kohaliku
kaitsealaga, mis loodud kaevandamistegevuse ärahoidmiseks. Sarnastel alustel on
loodud ka Ess-soo kaitseala Urvaste kandis ning Rakvere lähistel asuv Pahnimäe
kaitseala, mõlemal juhul nõustas KÕK omavalitsusi kaitseala loomisel. Kuigi ka
nende kaitsealade vastu pöördusid arendajad kohtusse, jäi õigus
omavalitsustele.
Kohalik
kaitseala tuleb luua lähtuvalt kohalikest huvidest
Riigikohus selgitas oma uues otsuses, et
kohaliku ja riigi tasandi looduskaitsealade moodustamisel tuleb lähtuda
erinevatest huvidest. Näiteks on EL-ülese Natura 2000 võrgustiku moodustamine
riigi ülesandeks ja sestap ei tohiks kohalik omavalitsus luua kaitseala Natura
elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Teisalt kohaliku tähtsusega maastiku või
kohaliku kogukonna jaoks väärtusliku puhkeala kaitseks võib kohalik omavalitsus
kohaliku kaitseala moodustada.
Riigikohus rõhutas ka, et üheks kohaliku
kaitseala loomise aluseks võib LKS § 7 lg 1 kohaselt olla väärtuste ohustatus.
Seega on kaitseala moodustamisel asjakohaseks kaalutluseks.oht, et alal
asutakse kaevandama, rikkudes sellega väärtuslikku loodusmaastikku ning
halvendades puhkevõimalusi. Arvestada
tuleb ka muude huvidega
Kohalike
kaitsealade moodustamisel on omavalitsustel ulatuslik kaalutlusruum, mida
rõhutas ka Riigikohus oma uues otsuses. Kuigi ühelt poolt on kohtuliku
kontrolli võimalused sellest tulenevalt piiratud, peavad omavalitsused teisalt
hoolega kaaluma kõiki erinevaid poolt- ja vastuargumente. Olukorras, kus
kaitseala loomine välistab kaevandamise, tähendab see ka kaevandaja huvidega
arvestamist. Riigikohus rõhutas, et mida mõjusamad on kaitseala loomise vastu
rääkivad huvid, seda kaalukamad peavad olema põhjused kaitse alla võtmiseks.
Kaevandaja
huvi suurus ei sõltu Riigikohtu selgitusel samas sellest, kui pikk, keeruline
ja kulukas on olnud senine menetlus kaevandamisloa saamiseks. Samuti ei tähenda
huvidega arvestamise ja tasakaalustamise nõue, et alati tuleks leida huvide
vahel kompromiss (piltlikult lubada natuke kaevandada ja natuke kaitsta).
KÕKi
seisukoht
KÕKi hinnangul on uus otsus igati tervitatav,
kuna loob hädavajalikku selgust seni mitmeid vaidlusi põhjustanud küsimuses,
milliste argumentide põhjal võib kohalik omavalitsus kaitsealasid luua.
Riigikohtu seisukoht, et seejuures tuleb tugineda kohalikele huvidele,
arvestades ka kaitseala moodustamise vastu rääkivaid huvisid, on igati
mõistuspärane.
Vastuseta jäi siiski üks küsimus – nimelt kas
ja kuivõrd peaks omavalitsus arvestama riigi huviga, mis antud juhul nt seisneb
pealinna ja lähiümbruse lubjakiviga varustamises. Ühelt poolt väljub riigi huvi
sisuline väljaselgitamine-hindamine omavalitsuste pädevusest – samas tuleks
kaitseala loomisel kõigi huvidega arvestada. Kuidas peaks talitama omavalitsus
näiteks juhul, kui majandusministeerium väidab kaevandamise olema hädavajaliku,
on seega jätkuvalt vaidlusaluseks küsimuseks.
Kohtuotsuse tekst
|
