Riigikogu jätkab sügisel kolme keskkonnaalase seaduseelnõu
menetlust
9. septembril alustas Riigikogu koosseis oma
sügist tööperioodi. Rahvasaadikute suvepuhkuselt naasmise puhul anname ka meie
lühikese ülevaate sellest, millised keskkonna valdkonna eelnõud arutlusele
tulevad. Täpsemalt on diskussioonide objektiks kolm seadusemuudatust –
atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
keskkonnatasude seaduse muudatused.
2021. a
kehtima hakkavad süsinikuheite kauplemise reeglid näevad ette nn
moderniseerimisfondi loomise
Atmosfääriõhu
kaitse seaduse muutmise eelnõu - eelnõuga
võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv (EL)
2018/410, mille eesmärk on hoogustada
kasvuhoonegaaside heitkoguste ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid
investeeringuid. Direktiiviga muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) ja kehtestatakse reeglid
järgmiseks kauplemisperioodiks aastateks 2021 kuni 2030. Kajastasime seda ka augustikuu
keskkonnaõiguse uudiskirjas.
Direktiiviga luuakse täiendavad võimalused
investeeringute tegemiseks. Peamiseks uueks võimaluseks järgmisel kauplemisperioodil
on nn moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid
energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2-heitega
majandusele üleminekuks. Fondist
võib elektritootmiskäitistele
tasuta eraldada lubatud heitkoguse ühikuid energiasektori moderniseerimiseks. Lisaks
energiasüsteemide moderniseerimisele võivad fondi kaudu tehtavad investeeringud
hõlmata ka investeeringuid transporti, põllumajandusse ning jäätmevaldkonda, et
ka neis sektoreis heidet vähendada.
Eelnõuga
määrataks HKS rakendavaks pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, seni tegeles selle
teemaga Keskkonnaministeerium. Selle muudatusega loodetakse vähendada
ettevõtete halduskoormust, sest ettevõtetel on võimalus nüüd kõikide keskkonnalubasid ja
keskkonnaalaseid kohustusi puudutavates küsimuses suhelda ühe asutusega.
Seaduse muudatused peaksid jõustuma
9.oktoobril, kui on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Keskkonnaseadustiku üldosa ja teiste seaduse
muudatused võimaldavad anda keskkonnalube käitisepõhiselt
Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu
- muudatuste peamine eesmärk on vähendada halduskoormust erinevate
keskkonnalubade menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõuga luuakse
alus keskkonnaotsuste
infosüsteemi KOTKAS edasiarendusteks,
et kaotada täna ühe käitise suhtes valdkonniti läbi viidavad paralleelsed
keskkonnaloa menetlused ja ühtlustada keskkonnalubade andmist senisest veelgi
rohkem. Muudatuste kohaselt ei oleks nt ühes konkreetses lubjakivikarjääris
kaevandamist plaanides vaja enam taotleda eraldi kaevandamis-, vee- ja välisõhu
saasteluba. Nende asemel tuleks taotleda ühte keskkonnaluba, mis kataks küll
kõiki valdkondi, ent mille väljaandmist kaalutaks ühtse tervikuna. Pikemalt
kirjutasime eelnõu sisust augustikuu
uudiskirjas.
Sotsiaaldemokraatide
ettepanek suunata veerand keskkonnatasudest Ida-Viru programmi rahastamiseks
Keskkonnatasude
seaduse täiendamise eelnõu - eelnõu näeb ette jaotada riigieelarvesse
laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida-Virumaa programmi ja
selles nimetatud tegevuste elluviimiseks. Eelnõu algatajaks on Sotsiaaldemokraatliku
Erakonna fraktsioon, Vabariigi Valitsus ettepanekut 11. juuli istungil ei
toetanud. Pikemalt sel teemal saab lugeda juulikuu
keskkonnaõiguse uudiskirjast.
Kõiki Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid
saad vaadata siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/
|
